Erik Sandla: teemaplaneeringuga lahenevad mitmed murekohad
See ei tähenda aga seda, et töö valla ruumilise arengu planeerimisel on lõppenud. Nüüd jätkatakse teemaplaneeringute koostamisega.
Üldplaneering määratleb ära valla arengu põhisuunad ja tingimused ning suunised detailplaneeringute koostamiseks. Mis rolli mängib siinkohal aga teemaplaneering? Kas kõik nn teemad ei ole üldplaneeringu dokumendis kaetud?
Abivallavanem Erik Sandla: Kuivõrd möödunud aasta lõpust kehtima hakanud valla uue üldplaneeringu menetlusprotsess on olnud väga pikk ja selleks kulunud aja jooksul on mõndagi muutunud nii valla üldistes arenguplaanides kui ka elanike ootustes, tekkis peale selle kehtestamist arutelu, kas tuleks jätkata tööd üldplaneeringuga ning alustada nüüd juba uue üldplaneeringu kaasajastamist.
Oleme aga mitmete ekspertidega konsulteerides jõudnud järelduseni, et kehtestatud üldplaneeringu uuesti algatamine lähiaastatel ei ole otstarbekas, vaid nüüd tuleks jätkata konkreetsete teemade ja murekohtade lahendamist läbi teemaplaneeringute. Eelkõige räägime valla teede teemaplaneeringust ning kaasaegse tuuleenergia tootmiseks rajatavate tuulikute ühtsest visioonist.
Need jäid valla üldplaneeringu arutelust välja oma keerukuse tõttu ning vajavad nüüd süvendatud tähelepanu.
Lisaks on oluline määratleda ka teised teemad, mis said üldplaneeringus vähesemal määral või liiga üldiselt lahendatud - näiteks Harku valla väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad ning ka ehituslikud tingimused nii tihehoonestusaladel kui ka hajaasustuspiirkondades.
Kas on täna juba olemas mingid mõtted selles osas, millises mahus võiks Harku vallas tulevikus tuuleenergia tootmisega tegelda?
Tuulikute teemaplaneeringu kavandamise vajadus on kandunud suurte tuulikuparkide eesmärgilt pigem üksikute keskmise suurusega tuulikute rajamise võimalikkuse kaalumisele hajaasustuspiirkondades ja väiketuulikute kavandamise võimalikkuse kaalumisele tihehoonestusaladele.
Mida aeg edasi, seda rohkem väiketuulikute püstitamise taotlusi vallavalitsusele esitatakse ning sellest tulenebki vajadus töötada välja ühtsed reeglid, mis põhinevad uuringutel ja hinnangutel ning mille alusel lubatakse või keeldutakse konkreetsete tuulikute püstitamine.
Väiketuulikute püstitamise taotlusi esitavad enamasti vallas elamute omanikud, kes soovivad rakendada energiasäästu põhimõtteid eramajapidamistes.
Siinjuures on aga oluline hinnata nende tuulikute mõju ka naabruskonnale. Mõju võib olla nii müra kui valgusreostus (vilkuv valgus ja varjud), samuti miljööle. Tuulikute teemaplaneeringu algatamine tulenebki vajadusest esmalt üldse kaaluda, kas tuulikuparkide kavandamine Harku valda on mõistlik ja otstarbekas.
Teemaplaneering määratleb, kas ja millised võimalused on üksikute suurte ja keskmiste tuulikute rajamiseks, väiketuulikute rajamise võimalikkuse tihehoonestusaladel ja hajaasustuspiirkonnas.
Kuidas teemaplaneeringute koostamise protsess välja näeb? Kes on kaasatud?
Esimeses järjekorras on plaanis algatada ülevallaline teede teemaplaneering, mis annaks konkreetse raamistiku ja arenguvisiooni valla avalike kasutusega kohalikele sõiduteedele, kergliiklusteedele ning matkaradadele. Samuti käsitleks teede teemaplaneering juurdepääse avalikele veekogudele ja nende kallasradadele.
Teemaplaneeringute ettevalmistavas etapis on esialgu kavas püstitada eesmärgid ning konsulteerida nii ametiasutuste, erialaspetsialistide kui vastavate liitudega.
Kui esialgsed eesmärgid ja kavad on paigas, tutvustatakse neid avalikkusele ning täiendatakse või muudetakse vastavalt laekunud ettepanekutele, misjärel saab juba asuda planeeringulahenduse lähteülesande koostamisele ja planeeringu hanke väljakuulutamisele.
Seejärel kui planeerija välja valitud, saab tema juba asuda planeeringu väljatöötamisele. Tuulikute teemaplaneeringu algatamine jääb tõenäoliselt 2014. aasta lõppu.
