Esimene koolieelikute tantsupidu
Viimsi Vabaõhumuuseumis hakkasid peo ettevalmistused juba reede õhtul. Ilm oli imeilus ja mereranna idüll andis korraldajatele, kes platsi sättisid, imelise emotsioonilaengu. Kohavalik oli läinud kümnesse!
Laupäevahommikused tegemised kulgesid lausvihma käes ja nii mõnegi korraldaja ketsid lirtsusid märjast, kuid ilma trotsides hakkas peoplats aina enam suurürituse muljet võtma ja siis nad hakkasid tulema - bussid ja autod mudilastega üle terve Eesti, kokku 350 last 20 lasteaiast, kes tõid endaga kaasa päikese ja rõõmsad emotsioonid.
Lapsi olid tervitamas tantsupeo kunstiline juht Märt Agu ja tema assistent Kaia Pihlak. Nende juhtimisel algasid meeleolukad proovid, iga rühm sai võimaluse lavalaudadel mitmeid kordi samme seada. Proovide ajal said lapsed, kes olid juba proovi läbinud, võimaluse minna Viimsi Kooli sööma, kus Tampe tädi Malle oli neile oma meeskonnaga maitsva lõunasöögi valmistanud.
Tegevust lisaks tantsimisele
Kõhud täis, oli lastel võimalus aega veeta Väike Päike lasteaia pereklubi poolt üles seatud puhketelgis ja joonistamistelgis. Samuti oli tantsupeo projekti partner Vopak E.O.S. üles pannud vahva rahvakultuuritelgi, kus tantsusamme aitas seada tuntud ja hinnatud tantsupedagoog Paul Bobkov. Oma tantsuoskust said lihvida ka pealtvaatajad. Peole lisasid värvi Uppsari tantsurühma tantsijad, kes olid end maskeerinud lõbusateks loomadeks ja olid peole tulnud, et veeta tantsulastega lõbusalt aega, nendega mängida ja tantsida.
Peoplatsil oli tegevusvõimalusi veel: oli võimalik Premia jäätisega maiustada, Tampe toitlustusalast väike amps võtta, Valio lehmakesega tutvust sobitada või vahvaid Tea Kirjastuse raamatuid sirvida ja endale soetada.
Kui kell hakkas kolmele lähenema, koguneti Rannarahva muuseumi juurde, et sammuda rongkäigus Randvere pasunakoori saatel Viimsi Vabaõhumuuseumi juurde. Rongkäik sai uhke, esimese mudilaste tantsupeo kohane, emotsioonid olid rõõmsad ja tegevust nautisid nii rongkäigulised kui ka pealtvaatajad.
Tantsupeoplatsil juhatasid laval peo sisse Viimsi abivallavanema Jan Trei, peo korraldajad Kristi Sinimets ja Märt Agu. Seejärel oli lava laste päralt. Esineti rühmade kaupa ja näidati tõelist taset - lapsed ja nende juhendajad olid ette valmistanud nauditavad ja emotsiooniküllased eeskavad. Peo lõpuks tantsisid ja laulsid kõik. Märt Agu juhendamisel ja Viimsi Huvikeskuse Noortekapelli saatel võeti koos üles Kaera-Jaani sammud ja ka laulusõnad. Emotsioonid olid ülevad ja oli selge, et eelkooliealiste laste üle-eestiline tantsupeo traditsioon on ellu kutsutud! Seda pidu on vaja meie lastele ja meie endi hingele paiks. Vaid sedasi on võimalik jääda püsima rahvusena ja kanda edasi põlvest põlve oma kalli Eesti rahvakultuuripärandit. Korraldajad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes aitasid pidu korraldada, samuti projekti partnerit Vopak E.O.S.-i ja teisi peo toetajaid.
Teel suurele tantsupeole
Vaid tänu meie ühisele pingutusele sündis midagi nii imelist! Peo idee autorid on Kristi Sinimets ja lavastaja Märt Agu. Eelkooliealiste laste tantsupeo eesmärgiks on populariseerida rahvatantsu ja pakkuda rahvuslikku tantsulusti ka kõige noorematele. Eelkooliealiste laste tantsupidu täidab tühimikku ja pakub eelkooliealistele lastele väljundit rahvakultuuriga tegelemiseks. Laiem eesmärk tantsupeo korraldamisel on võimalus eelkooliealistel lastel pärimuskultuuriga lasteaias tegeleda sihipäraselt, mis hõlmab liikumist, muusikat, pille, traditsioone ja riietust. Kuna laps õpib kõige paremini läbi tegevuse, siis rahvatants annab võimaluse tegelda kõige eelpool mainituga.
Korraldusmeeskonna suurimaks unistuseks on rajada lasteaialastele tee suurele koolinoorte tantsupeole. Tulevikuplaanides nähakse, et eelkooliealiste tantsupeost kasvab välja oma rahvatantsupeo traditsioon.
"Kodupäikese" tantsupeo korraldasid Annika Vaikla, Kristi Sinimest, Ants Kurist, Märt Agu ja Kaia Pihlak koos lasteaia-pereklubi Väike Päike õpetajate ja Eesti Tantsuagentuuriga.
Laste üle-eestlisest tantsupeost osavõtjaid tervitas abivallavanem Jan Trei:
Mõneti on sümboolne, et 20 Eesti lasteaiast on 350 last kogunenud just Viimsisse - Eesti keskmise vanuse poolest kõige nooremasse valda. Nagu näitas ka rahvaloendus, me peame iga last pidama erakordselt kallihinnaliseks ka seetõttu, et meie riik ja rahvas püsiks. Ta püsib, kui meil on lapsi, kes kannavad edasi meie kultuuri. Läbi ajaloo on selleks kultuuriks olnud ka tantsupeod.
Usun, et sellest päevast kogevad suurt rõõmu laste kõrval ka vanemad, kes näevad, et tantsida meile meeldib ning lapsed on selle endale "emapiimaga sisse joonud".
Elu edasiminekut näeme kõige enam oma lastes, kui nad õpivad tegema asju, mida meie vanemad meile õpetasid.
Eesti tantsukultuur on elujõuline, julgen ma kinnitada, kui vaatan neid rõõmsaid silmi, mis on täis tehatahtmist ja tantsulusti!
