Ester Raav pälvis Raplamaa aasta õppija tiitli
Vigala valla juhid kõnnitasid esmalt külalisi kahes külas. Kivi-Vigalas vaadati üle külade keskus ja kirik, viimases andis kirikumees Toivo Averin väga põhjalikke selgitusi. Saadi ka teada, millest tuleneb Vigala-meeste jonnakas vaim. Vana-Vigalas käidi tehnika- ja teeninduskooli renoveeritud töökojas ja uuendamisel olevas õpilaskodus.
TÕNi tänavuseks tunnuslauseks on „Õige aeg on õppida". Tänuüritusel Vana-Vigala põhikoolis ütles Priit Kärsna: „Ainus kindel asi maailmas on see, et kõik muutub ja haridus on valmisolek muutustega toime tulla." Ta andis ülevaate Vigalakandi hariduselust - 325 aasta eest avati siin Läänemaa esimene kool. Musikaalne vallavanem Priit Kärsna jäi eriliselt meelde veel sellega, et juhatas peaesineja sisse nii teemakohase klaveripalaga kui sõrmitses pärast tordisöömise kõrval ka kitarri.
Külalised said teada, et Vigala vallast on võrsunud neli olümpiamängudel käinud sportlast, kellest Gerd Kanter oli seekord kohale kutsutud. Ta kõneles oma sportlasetee hilisest algusest, püüdlikkusest ja sihikindlusest nii õpingutes kui spordis, edust ja ebaedust, koostööst oma suurepärase meeskonnaga, muudatustest treeningutes. „Alati ei too edu see, kui teed rohkem tööd, vahel tuleb midagi teha hoopis teisiti," sõnastas Kanter talle edu toonud lähenemise. See oli oluline sõnum ka tänupäeval osalejatele.
Maavanem Tiit Leier märkis, et tänupäevale kutsutud tublid õppijad on saanud endale uusi teadmisi, aga nende isikliku arengu läbi muutub kogu elu Eestis paremaks.
TÕNi maakondlik koordinaator Ivi Sark tänas neid, kes märkavad oma haridusteel pikki samme teinud inimesi ja esitavad neid tunnustamiseks. Ta meenutas, et nende aastate jooksul on üleriigilist tunnustust pälvinud Vigala vald kui kõige koolitussõbralikum omavalitsus, aasta õppija Ingrid Savi, Kohila Koolituskeskus koolitajana ja Rapla Keskraamatukogu kui koolitussõbralik organisatsioon.
Kõiki nominente tutvustasid nende esitajad ja tänavused iseloomustused olid eriti üksikasjalised ning värvikad. Tihti kordus mõte, et õppimine on inimest positiivselt muutnud ja ta tahab edasi õppida.
Aasta õppija tiitli sai Ester Raav Märjamaalt, kes pärast senise töökoha kadumist metskonnas õppis Haapsalu kutsehariduskeskuses rahvuslikku käsitööd ja seejärel rahvakultuuri keskuse korraldatud rahvarõiva valmistajate koolis. Mullu omandas ta rahvakunsti ja käsitöömeistri II taseme kutsetunnistuse tekstiilitöö erialal.
Nüüd tegelebki Ester meelisalaga. Tema käe all on valminud Märjamaa naise rahvarõivaste komplekt, Juuru neiu rahvarõivaste komplekt, Järvakandi naise käised (kaks komplekti), kümme stiliseeritud käisekomplekti Märjamaa rahvatantsurühmale Hopsani. Valmimisel on Juuru naiste tikitud käised Hopsanile, kus Ester juba aastaid tantsib.
Eesti rahvarõivad on nii mitmekesised ja nüansirikkad, et iga uus töö, mida ette võtta, pakub uut õppimisvõimalust, seega Estri enesetäiendamine jätkub. Karjäärinõustajate hinnangul on Estril head eeldused ka pedagoogitööks.
Oma oskusi on ta jaganud ja töid tutvustanud maakondlikel õppepäevadel. Meeldiv oli näha käsitöömeistrit imekaunites omavalmistatud rahvariietes.
Aasta koolitaja nominendiks sai Märjamaa MTÜ Wäega Wärk, kes edendab rahvuslikku käsitööd, aga kirjutab innukalt ka projekte. Praegu on nende eestvedamisel käimas lõõtspillide valmistamise kursus.
