Esti oma riiklus ning Kihnu
Kihnus eläs sel aal (u1900.a) 1200 elänikku.Kehtis nüerimuadõ süsteem: egä talul oli mjõtu kjõtsast muarjõba. Kõiki töid tehti ühe aaga ,ühepõllu kõikõ rjõbadõ piäl pidi kasvatama sama taemõkultuuri.Siilud olid naa kjõtsad, et suass vankõrtkid ümberpüertüd. Ülgejaeht oli ette oluline: rasva oiti siebi kietmiseks, suabastõ miärmiseks, nahkõst tehti pastlu ning äid veesukkõ, liha muedugid süedi ää. Kaubareesid maesõmalõ olid Kihnu elu lahutamata osa, sellepäräst, et suaer oli lagõ ning pjõnd liivanõ.Tarbõ puutuli kõik maesõmal t(Iädemestelt, Puõtsist) tõua. Randa väetud paelkõlõ tegi egäüks peremärgi piäle.Laevaehitusõ tammõd tuõdi Suarõmualt, eenäd ning aganad ostõti Paadramalt, Lihulast, Audrust.Luõmasüet oli kõegõ ädälisem. Kui iä oost kannnass mitte, väetud einu ülemere omataga-inimjõul. Keväde väeti seltsis nuõta, räämed suõlati tünnesse ning järgmise talvõ mindi neid müümä: muareesid ulatusid Uapsalu, Põltsamualõ,Valka. Lättis oln küll kielegä raskusi ,aga kaupläinisegid paramini. Kivivedu jätkus ning laevu ehitäti järjest rohkõm.1914.aastaks kuulus kihnlastõlõ juba 63 laeva.
Laevõss tienis umbõs 220 miest ning 30 poesikõst-kokkast terve suarõ tüevõimõlinõ miespere piäle puari elukutsõlisõ kaluri ning muulal tienvä meremehe.
Kas kihnlased tiädsid et ljõnnõs on dedevõtjatõ siäs ning majaomanikõul kõs järjest rohkõm eestläsi,e teestläsed ond akkan ülevõtma seni sakslastõlõ kuulun majandusühingusi nagu näiteks krediidiasutusõd? Kas kihnlased tiädsid, et Vene tsaaririik, sasja koosseisus ju Eesti koos Kihnuga, oli1 905.aalgusõks jõudn raskõssõ kriisi?
Jah, kihnlased käüsid paelu suarõpiält välles, olid kindlastas asjõga kurssis ning tiädsid mässumieleoludõst tsaari korra vasta.
Kihnust jõudsid kohalikud mässäjäd põgõnõda, sellepäräst et iä olud takistasid karistussalga suarõpiäle piäsmist. Siiskid ei suass putku Kirsi Juri Leas, kissi oli nõudn Kihnu kirikumuadõ rahvalõ jagamist ning selle iest karistati tedä1 00 kepiuõbiga. Kaerametsä Veeda ond kirjutan, et tämä isä Juaen piäses 1906. a märtsis Kihnu tuln karistussalga käest tänu preester Dubkovskile, kissi tämä iest kostis.
Leüasuaminõ sõjas Jaapaniga, kus osalõs kua arvukalt estimualasi, kahandas oluliselt tsaarivõemu autoriteeti. Misse laal suurõl tsaari Venemual toimus ning muulal Estis toimus?
Suadi aru, et Venemua ond mahajäenmua. Päräst sedä, kuiPeterburis tulistati rahumielset tüeliste mieleavaldust, akkasid pihta streigid kua Talinas ning kõikis muulal üle suurõ tsaaririigi. Kua Talinas avas sõjaväeüksus rahvakoosoleku pihta tulõ, kus surma sai 94 inimest ning uavata üle 200.
Vene tsaa rNikolai II kohkos streike arvust ning sõjaväe veresaunõst ning kutsus kogo ülevenemualise rahvaesindusõ-RIIGIDUUMA.
Eestläsed kasutasid olukorda ää ning JAAN TÕNISSONI iestvädämisel alustas tegevust esimene eestläste erakond-ESTI RAHVAMIELNE EDUERAKOND. 1.novembril 1905 korraldati Tartus rahvuslik mieleavaldus, kus esimest korda kanti EÜSi SINIMUSTVALGET. Vene üliõpilased ründäsid ljõppu kui tagurlusõ sümbolit. Akati kjõssma, aga ljõpp jäi siiskid eestläste käde.
1906.aI Riigiduumavalimistel said Estis võedu Eduerakondi esotsõs Jaan Tõnissoniga, aga Nikolai II otsustas Duuma sõnakuulmatusõ päräst laiali suata ning tühistä suurõ osa korraks antud vabadustõst. Rahvas oli jälle suan maiku iseotsustamisest ning sedä enäm ää ei unutatass.
Kihnut riibas ESIMENE JÕLMASÕDA aenult kaudselt 1915.aasta sui pidäsid Vene ning Saksa sõjalaevad Kihnu ligedäl lahengu, kus venesõjalae ŽIVUTŠ uputati. Laevamieskond piäses Kihnu. Sama aasta suguse tulistasid Saksa sõjalaevad Kihnu puaki, aga suurõmat kahju ei tiess.
Küll aga ävis sõjaaegõs suurõm osa Kihnu laevastikust. 1915.aasta tuengsid Saksa sõjalaevad Riia lahtõ ning panid Tahkurandõs põlõma kihnlastõ laevad LOOTUS, TIITUS, ADAM, VÕITLUS ning lassid põhja FEODORI, sasja mieskonna vangistasid. Tsaarivõemud püütsid Saksa laevõsisse sõitu Riia lahtõ takista uputõs Irbe väinä laevu, suurõs osas Kihnu laevu. Mõnõd laevad lassid kihnlased ise põhja, et neid uputamisest piästä ning päräst vällä tõmmata-remonti. Mõnõd laevad jäid rindeligi tulõmisel Riiga. Niedkid vähäsed laevad, mis uputamisest piäsid, jäidu õpis seismä, sellepärast etenäm-vähäm kõik tüejõulised mehed mobilisieriti sõjasõ.
1917.a puhkõs Venemual revolutsioon ning kukutas väliselt võimsa tsaarivalitsusõ rutõmini kui kiegid olõks arvan. Estis osalesid rahutustõs saktiivselt Talina vene rahvusõst tüelised ning soldatid, kissi sõja päräst olid Estisse tuln. Võim läks põhiliselt venelästest koosnõva tüeliste ning soldatitõ nõukogu käde. Esti rahvuslikud ringkonnad suutsid riagieri ning punastõ lintegi sõduritõ kõrva tanavalõ ilmus kodanlik miilits: eestläste õnnõstus mõjuta Ajutist Valitsust määräma oma esindäjäks Eestimua Kubõrmangus Talinal jõnnapiä Jaan Poska-ESIMEST KORDA AJALOOS ESINDAS KESKVÕIMU EESTLÄNE.
Rahvuslikud jõud nõudsid Ajutisõlt Valitsusõlt eestläste asuala liitmist üheks kubermanguks ning sellele laialdasõ autonoomia andmist. Sie õnnõstus: rahvas sai valida MAAPÄEVA, mis asus esindämä Estit ning lei alusõ iseseisvumisele. Mjõtmõlpuõl asõndati vene ametnikud eestlästegä, asjaaamisel mindi üle estikiele piäle. Juba riägiti oma rahast, tollipiirest ning täielikust iseseisvusõst. Luõdi esti rahvusväeosad. 1918.a jaanuariks oli rahvusvaheline olukord Esti ümber muutun: Saksa-Vene rahuläbiriäkmised Brestis läksid lörri ning Saksa armee alustas Esti aladõlõ tuengmist Suarõ-ning Iiumua kaodu ning samal aal kua Lätist. Veneläsed põgõnõsid Venemualõ vastupanu osutamata.
Esti oma riik
Iseseisvus kuulutati vällä lahkuvatõ veneläste ning saabuvatõ sakslastõ vahel. Saksa sissetungija tõ juurõ suadõti sõna,et Uapsalus asuv eesti diviis ond erapooletu Saksa-Vene konfliktis.
Esialgu plaaniti iseseisvus vällä kuuluta eesti sõduritõ kaitsõ all Uapsalus, aga sakslased tulid naa ruttu, et Piästekomitee jõvasskid sjõnna naa ruttu. Otsus iseseisvuda oli signaaliks esti väeüksustõlõ ning vabatahtlikest Omakaitsõlõ, kissi jub enne sakslastõ tulõkut suurõmatõs keskustõs võemu oma käde võtsid.
23.veebruari õhta loeti esimest korda avalikult PÄRNU Sede Piästekomitee korraldusõl koostõt ISESEISVUSMANIFEST.
Talinas asusid veneläsed 23.veebruaril sadamasseisväte laevõ piäle, Omakaetsõ võttis ljõnna oma kontrolli alla.
24.veebruari pärästlõunal alustati iseseisvusmanifesti levitämist. Esti sõdurit kaitsõ all asus PIÄSTEKOMITEE RIIGIPANGA UÕNÕSSÕ, kus kuulutati välla EESTI VABARIIGI AJUTINÕ VALITSUS (piäministriks KONSTANTIN PÄTS).
25.veebruari umiku tõmmati sinimustvalge ljõpp Pika Hermanni torni, helisesid kirikukelläd, toimusid tänu jumalatienistusõd ning aktused kuõelõss. Keskpäävä oli Talinas sõjaväeparaad ning ennesedä lugõs Päts Iseseisvusmanifesti Reaalkuõli repipiält rahvaulgalõede.
Otsõ päräst sedä tulid sakslasõd, kissi võemu oma käde võtsid-akkas Saksa okupatsioon. Esti iseseisvus kuulutati vällä aenult üheks pääväks. Kiegid ei mõestas sede kujuta sakslastõ uõtamata sõjalist kogovarisõmist 1918.a suguse ning sakslased otsid, kellele võim üle anda. Sakslastõlõ suudõti selgeks tehä, et just eestläste Ajutinõ Valitsus suudab muapiäl stabiilsusõ tagada.Selle vasta protestsid veneläsed ning baltisakslasõd, aga kindral Seckendorf kutsus oma juurõ ikkagi Ajutisõ Valitsusõ esindäjä Jaan Poska ning andis nõusoleku Eesti Maapäeva ning valitsusõ kogotulõkuks. 19.nov 1918 kirjutati alla leping, mis andis kogo võemu Estis üle Ajutisõlõ Valitsusõlõ. Esti riigile ond sie justkui teeseks sünnipääväks. Aga juba ond piäletungilõ asun Punaarmee ning vastsündün riik otsustab siiski Nõukogodõ Venemualõ vasta äkata – akkab Esti Vabadussõda.
Kua Kihnu mehed läksid jälle sõjatiele–selle korra oma rahvusriigi iest. Tiädä ond, et sõjaväljäl käüsid JakobTäll (Sarapuu Jaska), Jaan Oad(Karjamua Juaen), Jakob Uuetoa (Lepiku Jass), Jüri Sutt (Tika Jurka), Nikolai Pull, Mihkel Kiigajaan, Jaan Rand, Mihkel Sutt, Mihkel Rand, Jüri Leas, Mihkel Sutt, Jüri Kiigajaan, Tõnis Vesik, Jakob Mätas ,Jakob Türk (Türgi Jaska) ning Jaan Vidrik (Loti Juaen). Kahtõ viimes nimetet miest autasustati vaprusõ iest Vabadusristigä ning kingiti talukoht.
1918.a ajalehed kirjutavad, et1918.a eriti rikkalik rääme ning tursa suaek piästis kihnlased tõelisest näljäohost. Päräst võedukat Vabadusõda asus nuõr riik ennast üles ehitämä. Kihnlastõ jaoks kehvä uudis oli, et1921.a määräs EV valitsus Kihnu suarõ asumiskohaks: „välismaalaste karistamiseks, kes on meie seadusi rikkunud ja vabatahtlikult Eestist ei lahku, on väljasaatmine 3 aastaks Kihnu saarele”. Siia suadõti näiteks kreeklasõs tärimies, salakaubavädäja Georg Lampos, tüetüte jueht ning kommonist Erich Tarkpea, pornograafia levitäjä Nedde Baggo, vaepsõ toetaja suurärimies Karl Jänes ning paelu kahtlasi tüüpä viel. Kihnu omavalitsus kirjutas mjõtu korda vabariigivalitsusõlõ kirja, et Kihnu ei taha „Siber”olla.
Esti riigi iseseisvudes jäidk jõtsamaks turud, kussõ kihnlasõd oma kaupa olid müümes käün. Täielik kriis oli käe 1929-1933, kui kihnlast laevastik jäi uõpis seisma. Akati üle minema kalandusõ piäle.
1936.a tiätässe, et Veeteede Valitsus ond oma eelarvõssõ võtn Kihnu kalasadama jaoks 45 000 krooni. 1937.a otsustati eelarvõssõ võtta 3000 krooni kalakeldri ehitusõks. 1939.aastaks sai lõpõtõt muareform. Leüti uus tuluallikas uavõlkivid ehk kruus, sasja vällä vädadä. Suart külästäs minister Oiderma. Elujärg akkas paramusõ puõlõ minemä, aga selle lõpõtas järjekordne sõda–IIjõlmasõda. Esti iseseisvusõ äving sai algusõ Nõukogodõ baasõlepingust 1939.a sügüse: Estilt nõuti sõjaväe ning laevastiku baasõ loovutamist. Kieldumisel ähärdäti sõjaga. Erinevält 1918. aastast otsutas Esti mitte vasta akata.
Kõegõ rohkõm jõrmu ond tuntud ikka võeravõemu aegõl: küüditämistel 1941 ning 1949 ning suurõ põgõnõmise aegõ sseptembris 1944. 1944.a tulima esõmalt Kihnu paelu sõjapõgõnikka, kissi oma väärtasjõiest tahtsid osta laevu ning oetsid meresõedu oskustõga juehta. Vahest tulirelva ahärdusõl põgõnikka oma puadiga väljämualõ viiä. Vanõmad mehed varjasid ennäst kua, et mitte tehä sunnisõita Ruõtsi.
Ehkki 1941.a küüditamine Kihnut ei puudutass, kardõti, et selle korra ei piäsetä ning punasõd küüditäväd kõik rahva Siberi. Paelud otsustasid jõrmu päräst lahkuda. Enämeste põgõnõsid nuõrõmad mehed, aga oli kua peredegä mineju.Kihnust põgõnõs üle mere Ruõtsi ligi 250 inimest.
1990.a algusõks oli kommunistlik süsteem kogovarisõmise iäre piäl.20.augustil 1991 võttis ENSV Ülemnõukogo vasta otsusõ kuuluta Esti iseseisvus taastatuks.
Tulõb vällä, et Esti riigil ond 3 sünnipäävä: 24.veebruaril1918 (iseseisvuspääväks), 19. novembril 1918 (iseseisvus 21 aastaks) , 20.august 1991 (24 iseseisvusaasta ond käsil ) Olga sie kolmas periood lõputa.
