Et oles, midä mälete

Me võime mõtelde ja tahta, et mulgi kiilt ja vanarahva kombit mäletets viil pääle meid, a sii ei saa olla pallalt tahtmine, ku me sedä esi ei kõnele ja selle kommetege ei elä. Tiip kadedes, et Võru- ja Põlvamaal om asja tõistmuudu. Sääl kandin ole ma viimatsel aal peris sakest käünu ja om johus ollu läbi astu ka mõnest ammatimajast. Imesteme pans sii, et ku peris arit, ülikuuli lõpeten inimese kõnelive ja aive oma tüüasju võru keelen. Sii, et külarahvas ja latse murdekiilt kõneleve, om egäpäene. Ei tää, ka medeni sii aig jõuapki, ku mulgikiilt võip kuulta nõnda sama kah.

Rahvakultuuri Keskuse toel oleme rojektege  „Meie oleme Karksi mulgid" ja „Ütenkuun edesi" püüdnu oma elutarkusest ja mälestustest  tuua mulgikiilt raasike lähempes, ruuvnu panna latsi kulleme ja mõistme mede esivanempide tegemisi, raditsiuune. Rojektest ja oma laanest annime aigsest tääda lasteaida ja kuuli. Om ää miil, et lasteaia Mõmmi ja Orava rühma kasvateje ja gümnaasiumi tõise ja kolmante lassi lassijuhatejese pidäsive vajalikus lastege tulla kulleme ja tüütubaden üten lüüma. Sääst ettevõtmist saab tetä pallalt siss, ku om mede sean viil  inimesi, kes mäleteve, mõistave ja tahave oma elutarkust jagade. Tahas söamest tänade Astat, Ilset ja Elvet, kes puhtan mulgi keelen lastege juttu aive, laulsive ja mängsive. Aituma tulep ütelde Iidi-Aliele, Evale ja Jutale, kes käsitüüd õpetive, Maimule ja Kerstile, kes pagaritoan lastege võid lopsive, karaskit, toomakukliksit ja vigursaiaksit kütsative. Viil ole tänulik Enelile ja Katile avitemise ja noortekeskuse ruume iist.

Nüid om küll välla ant mulgi keele sõnaraamat ja viil tõisi mulgikiilsit jutu- ja käsitüüraamatit, aga kige päält tules latsi avite sedä kiket aru saama ja mõistme vanaemäde muudu -  ütenkuun juttu aian, mängin, lauldan ja tüüd tetän. Sii om küll õige kübe, mis tett sai, aga lämmi tunne om küll ku latse tuleve vastu ja küsüve, kuna me jälle karaskit kütsäteme ja mänge mängme akkame.