Ettevõtlust tormist päästab suurem initsiatiiv abi küsimisel ja generaatorid
Seminarilt koorus välja mitu olulist mõtet. Mida aktiivsem on kogukond, seda lihtsam on saada asjad toimima. Saab aidata seda, kes on valmis, et teda aidataks. Aduti, et vajalik on koostöös Eesti Energiaga selgitada välja prioriteetsed objektid, mis vajavad kohest pingestamist. Ilma infovahetuseta erinevate ametkondade, asutuste ja ettevõtete vahel on raske hädaolukorda lahendada.
Väike-Maarja ongi suurema tormiohuga kant
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) direktori Jaan Saare ettekandest selgus, et inimeste jaoks on kõige ohtlikumad tugevad tuuleiilid, eriti need, mis tulevad koos äikesega. Ilmajaam annab tormihoiatuse siis, kui tuul puhub sisemaal kiiremini kui 15 m/s. Aastas on keskmiselt vaid 1,7 päeva, mil tuul puhub üle 21 m/s ja sedagi Lääne- Eesti saartel. Väga harva esineb Eestis orkaanimõõtu tuult (33 ja rohkem m/ s), aastatel 1981-2005 oli selliseid päevi ainult 9 päeval. Tavaline tuulekiirus Eestis on 2-4 m/s, harva küünib Eestis tuul üle 10 m/s.
Tunti huvi, mis tasemel on eelhoiatussüsteem Eestis. Praegu annab EMHI ametitele 48 tundi varem hoiatusteate, inimesed oma mobiiltelefonidesse hoiatusi ei saa. “Kui kogu aeg oleks hoiatus üleval, siis ei paneks inimesed seda enam tähelegi,” rääkis Jaan Saar.
Ameeriklased oskavad trombidega ringi käia, seal saavad inimesed kellaaegade ja külade kaupa teada, mis kell tromb tuleb ja kuhu läheb. Meil pole EMHI-l niipalju tööjõudu, kes seda teeks. Ennetavalt saaksid inimesed vaadata infot tuulte, sademete ja temperatuuri kohta EMHI kodulehelt Hirlami-mudelit (www.emhi.ee ilmaprognooside alt), kui õppida pisut kaarte lugema.
Küsimusele, kas Väike-Maarja on suurendatud tormiohuriskiga piirkond, vastas Jaan Saar jaatavalt. Väike- Maarja on ilma mõttes üks huvitavaid kohti, kuna asub kõrgustikul.
Augustitorm sai on hoo sisse Lätist, liikus üle Võrumaa - Tartu - Jõgeva - Väike-Maarja - Rakvere kuni mereni välja.
Elutähtsate teenuste toimepidavuse tagamisest
Maido Nõlvak Ida-Eesti Päästekeskusest (IEPK) rääkis augustitormi õppetundidest ja valmisolekust tormideks.
Eestis on kaardistatud 19 suuremat riski. Lääne-Virumaa üks suuremaid riske on tormid, kuna Lääne-Virumaa ja sh ka Väike-Maarja asub tormikoridoris. Äikesetormid külastasid 26. juulil Sõmerut ja Kundat, 8. augustil ja 15. augustil Väike-Maarjat, Rakket, Eismat. “Mõlemad tormid olid pühapäeval. Nädalalõpud ongi kriitilised, siis on ametitel vaba päev, kedagi kätte ei saa ja elanike teavitamine raskendatud,” rääkis Nõlvak.
Taolistel puhkudel on oluline tagada elutähtsate teenuste toimimispidevus, teisisõnu, kuidas tagada side, elekter, joogivesi, kanalisatsioon, kütus, toit, teede läbitavus. Ennetustöö käigus tuleb välja selgitada, kui haavatavad need valdkonnad on, kuidas tagatakse alternatiivid. Ideaalis peaks elektripuudusel tagama Eesti Energia generaatoritega elektri, vee-ettevõte joogivee jne. Kui nad seda ei tee, siis lasub elutähtsate teenuste toimimispidevuse tagamine omavalitsuse õlul. Sama oluline, kuidas valmis olla, on ka oskus teavitada. Kui tormis õpid veel oma vigadest, siis kiirituse- või keemiaõnnetuses enam ei õpi.
Vajalik tegevus, mis ka omavalitsuse ülesandeks, on kontaktandmeid koguda ja täpsustada. Sellesse aga kiputakse suhtuma kui ebaolulisse. “Omavalitsuste sagedased vastused päästekeskusele seepeale on, et meil ongi kogu aeg üks kriis,” ütles Nõlvak. “Tavaliselt vallavanem vastab seepeale, et mina olengi see, kelle käes (mobiiltelefonis) on kontaktid, mina olengi see kontaktisik. Ka internetis peaks olema lisaks ametnike lauatelefonidele ka mobiiltelefonide numbrid, sest pärast tööaega pole mõtet lauatelefonile helistada.
Riik on võtnud vastu otsuse, et ta ei toeta seda kahju, mille kompenseerimises saavad kokku leppida isik ja kindlustus. Vallavanem Urmas Tamm nentis, et kahjuks pole siin riik käitunud iga tormiga ühtemoodi. 2005.a jaanuaritormis hüvitas riik ka eravalduses olevatele sadamatele (Lääne-Virus Vergi sadamale) tekitatud kahju. Sellest ka inimeste ja ettevõtjate ootus.
Nõlvak selgitas, et riigil tuleb hüvitada kahjustuste likvideerimise kulud: saemeeste töö, murdunud puude äravedu, katusetükkide, nt eterniidi (ohtlikud jäätmed) ladustamine, utiliseerimine jmt.
Nõlvak tõi augustitormi ühe suurema rumaluse näitena välja ühe ettevõtja Lõuna-Eestist, kes lasi oma hooletuse tõttu sigadel surra. “Ise kehitas seejuures õlgu, mis mina teha saan ja pärast süüdistas ka veel riiki.”
Tormi järel muutus võtmesõnaks paljude elutähtsate objektide juures elektrivoolu tagamine generaatoritega. Elu näitab, et nii generaatorite asukohad kui ka ühenduskohtade loomine on tegevused, mida saab ennetavalt ära teha. Ka omavalitsusel või külaseltsil võiks olla 1-2 vaba generaatorit. “Kui Sõmerult torm üle käis, mõtlesime pärast oma korteriühistuga tagavarakile soetamise peale,” rääkis ta.
8. augusti tormiga jäi elektrita 69 229 tarbimiskohta, 15. augusti tormis jäi elektrita 56 190 tarbimiskohta. “Selge, et Eesti Energia ei suutnud nii suurt hulka tarbijaid lühikese ajaga pingestada. Pealegi tuli enne ehitada purunenud elektriliinide asmele uued. Elanikkond jäi aga ootele, et küll see elekter varsti tuleb. Inimesed, kes EE rikketelefonile helistasid, kuulsid ootereziimi panduna muusikat, mitte aga konkreetset vastust, millal vool saabub. Täna teeb EE tööd selle nimel, et keegi ka tädi Maaliga suhtleks ja talle ütleks, kui kaua tal tuleb olla vooluta,” nentis Nõlvak. IEPK regionaalne staap kogunes 9. augustil ja keskendus tormi tagajärjel katkenud elutähtsate teenuste toimepidavuse taastamise koordineerimisele, et olukord ei süveneks. IEPK jaotas vastavalt omavalitsusest saadud andmetele laiali 22 generaatorit hooldekodudele, haiglale, loomafarmidele, viljakuivatitele. Suurematest asustusüksustest jäid ilma veeta 8 alevit/küla, kuhu jagati samuti generaatoreid. Prioriteetide seas oli ka 2 EMTi mobiilsidemasti Ebaveres ja Emumäel, mida toideti, et inimesed saaksid teatada, kui nad abi vajavad. Tähtsad energiat vajavad kohad olid ka reoveepuhastid, et tagada reovett puhastava bakteri ellujäämine. “
Tagantjärele tarkusena ei keskendunud me tanklate generaatoriga varustamisele, see vajadus ilmnes Rakkes. Oluline on ka kaupluste varustamine generaatoriga,” rääkis Nõlvak oma õppetundidest.
IEPK tekitas küladesse doonormajad, kus sai voolu, mobiiliakusid laadida, vett võtta. “Mõte sündis Väike-Maarjas, kus oli kõige aktiivsem vallavanem ja aktiivne külakogukond.”
Jäädi ootama, millal päästjad helistavad
IEPK ootused omavalitsusele seisnevad eelkõige ise aktiivses tegutsema hakkamises: tekkinud olukorra hindamises, otsustamises, omaalgatuslikus reageerimises. Sellises olukorras ei tasu jääda ootama, millal päästjad helistavad ja huvi tunnevad. “Tegin sel ajal valdadele sada kõnet päevas, vastu sain 5-6 kõnet. Erandiks oli Väike-Maarja, kus on kriisireguleerimiskogemusega vallavanem. Meie pidime sundima omavalitsusi tähelepanu pöörama, et vaadake, mis seisus on teie kortermajad, külad ja teised kohad.“ Just hädaolukorras ilmneb toimivate võrgustike, külakogukondade läbikäimise tähtsus.
Tormi ajal oli IEPK-l väga hea koostöö Eesti Energiaga, kes arvestas IEPK määratud prioriteetidega. Üks viljakuivati õnnestus tänu prioriteetsust arvestades süttimisest päästa, mis ühendati võrku juba kahe tunni pärast. EE varasemate plaanide kohaselt oleks töö tehtud kahe päeva pärast, mis oleks olnud kuivati jaoks liiga hilja.
Nõlvak tõi passiivsuse näiteks ühe farmi, kus olid lehmad kaks päeva lüpsmata, aga farmijuhid ootasid käed rüpes, oskamata kuhugi pöörduda ja mõtlesid sellele, kust saada auto, mis viiks loomad lihakombinaati. Kogemata saadi farmijuhi hädaolukorrast teada. See on üks näide edasise arenguruumi kohta infovahetamisel.
Pole elektrit, pole ka mobiilsidet
Eesti Mobiiltelefoni (EMT) esindaja Ermo Polma rääkis, et mobiilsidemastide tööd häirib tõsiselt elektri puudumine. Mast suudab, olenevalt rääkijate arvust, akude peal töötada 2-5 tundi. See on aga suurõnnetuste ajal väga lühike aeg. Tormi ajal jäi elektritaa kümnendik (100 jaama) kogu võrgust. Ka Ermo Polma nentis, et viimase tormi ajal jäi neil vajaka koostööst EE-ga. Alles 9. augusti õhtul saadi esimene kontakt EE-ga ja info, millal kusagil elekter taastatakse. Seetõttu ei teadnud EMT omakorda, kuhu täpse- malt generaatoreid jaotada. Mingi kogus generaatoreid on EMT-l endal olemas, kui rohkem vaja läheb, siis jäädakse hätta. Eeskätt vajavad nad generaatorite valvajaid. Läinud tormi ajal saadi valvemehed Kaitseliidult.
“Nüüd, tormijärgselt on meie koostöö EE-ga tunduvalt paranenud,” rääkis Ermo Polma. Generaatoritega aitas EMT-d ka päästeamet Ebavere ja Emumäe masti juures.
Eelhoiatussüsteemi rakendamine vajab kokkuleppeid
EMTi esindaja sõnul on telefonisideoperaatorid põhimõtteliselt valmis eelhoiatussüsteemi rakendama. Vaja on kokkuleppele jõuda, millist infot ja kellele edastada.
Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koorti sõnul on praegu parlamendis eelnõu, mis annab õiguse sideettevõtjale sõnumite saatmiseks taolistel juhtudel. “Seda on üks kord, Pronksiööl kasutatud ja tookord töötas see hästi. Nii riigil kui ettevõtjatel on huvi olemas.”
Ta rõhutas, et väga paljud ootasid tormi järgselt, et nendega ühendust võetakse, mitte et nad ise oleksid ühendust võtnud ja abi otsinud. See vajab veel tööd. “Iga infokild on päästjatele oluline, see võib suunata päästetööde fookust,” rõhutas ta.
“Põllumajandustootjad pole oma farmi rajamise ajal mõelnud sellele, et asuvad hõreasustatud kohas ja milliseid riske see endaga kaasa toob. Euroabikõlbulikud on ka toimepidavuse tagamiseks taotletavad vahendid,” pani ta ettevõtjatele südamele.
Saab aidata seda, kes on valmis, et teda aidatakse. Õnnetuste, kriiside ajal tahetakse tegelda kõigi asjadega korraga, oma surve paneb meedia. Samuti ei saa igaks õnnetuseks valmis olla. Küll aga peamisteks, mis kipuvad korduma. Ja need tegevused tuleb ka ära teha. Omavalitsusel, kes on igapäevaselt asjade juures, on väga suur roll kriisi lahendamisel.
Kaitseliidu õppetunnid: ole ise aktiivne, paku abi
Kaitseliidu Viru maleva pealiku kapten Rudolf Jeeseri jaoks oli tormijärgne 9. august esimene puhkusejärgne tööpäev. “Helistasin vallavanemale, tal oli telefon levist väljas. Mitu korda helistasin, enne kui jõudis pärale, et seal pole levi. Sõitsin siis ise kohale. Esimene õppetund mulle oligi, et mine kohale, vaata oma silmaga olukord üle. Teise õppetunni sain kohalikke kaitseliitlasi appi värvates. Selgus, et neid ei saa rakendada, kuna kohalikud olid ise juba abis ja rakendatud kas oma lähedaste, oma maja või ettevõtte juures. Abi saime Kundast, Tapalt. Kolmas õppetund õpetas: ole ise aktiivne - vallal on niigi käed tööd täis, paku abi.”
Kaitseliit andis generaatoreid ja nende valvajaid ning saemehi koos saagidega. “Minu üllatuseks olid vanad kaitseliitlased valmis heameelega generaatoreid valvama.”
Mida tugevam on kogukond, seda lihtsam on saada asjad toimima. “Ebavere mast, mida toitsime ja valvasime, on hea näide. Õhtul, kui mast töötas, jooksis kogu küla masti juurde kokku, kes mobiili laadima, kes raadiost uudiseid kuulama.“
Hea koostöö oli Kaitseliidul IEPK, politsei ja vallaga, ideaalselt sujus koostöö EMT-ga.
Meedia paneb hädaolukorras tegutsejad kõva surve alla. On kaks võimalust, kas meedia kontrollib sind või sina teda. Jeeseri hinnangul said nii Ida- Eesti Päästekeskus, Väike-Maarja vald kui ka Kaitseliit meediaga hästi hakkama. Ta nentis, et Kaitseliit oli augustitormi ajal väga hästi meedias kajastatud. “Märt Treier rääkis ühel koolitusel, et Kaitseliidu kõige positiivsem sõnum 2010.a on olnud Väike-Maarja tormikahjustuste likvideerimine.” “Meie saime tormist väärt kogemuse ja saime oma ülesandega hakkama. Samas pole Kaitseliidu juhid tundnud vähimatki huvi, kui palju me ressursse kulutasime, kuidas hakkama saime.” Torm pani EE prioriteetsete objektide nimekirju koostama Eesti Energia (EE) jaotusvõrgu võimekusest kriisiolukorras andis ülevaate Kalle Orro. Selliseid torme, nagu oli 8. ja 15. augustil, juhtub harva ka EE jaoks. Tormid panid proovile eriti EE võimekuse pärast 2009.a kontsernis toimunud struktuurimuudatusi. “Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse järgi peame elektri tagama 16 tunni jooksul pärast tormi. Me ei suutnud seda teha,” ütles ta.
Juhtimiskeskus, kelle ülesandeks on 24 tundi teha elektrivõrgu talitluse seiret, juhtida lülitustoiminguid, lokaliseerida ja kõrvaldada rikkeid, peab otsima koostööpartnerid. Et aga juhtimiskeskus pole mõeldud ehituseks, siis on neil vaid kaks elektrimeeste brigaadi, millest jääb tormide ajal väheseks. Vajadusel lisajõudude saamiseks on sõlmitud kokkulepped elektrifirmadega. “Elektritööde firmadel puudub kohustus meid aidata. Neid ei saa sundida peale tööaega, näiteks kell seitse õhtul rikkeid parandama. Aastaid tagasi oli EE-l oma kapitaalehitusfirma koos tehnikaga, nüüd enam mitte. Kokkuvõttes tarbija kannatab,” selgitas Orro.
Juhtimiskeskus teeb seiret kõrgepinges toimuva kohta, kuid madalpinge alajaamade seire puudub. Madalapinge puudumise kohta saame teateid kodanike helistamise peale. Tipphetkedel oli pingeta 13 000 klienti ja maas kolm kõrgepingeliini. Ilma kõrgepingeliine taastamata ei saa ka madalpinge alajaamad elektrit. Võrgu taastamise prioriteetsus sõltub klientide arvust alajaama taga. Pärast 8.augusti tormi oli 15. augustiks jäänud elektrita veel väike osa klientidest, kui uus torm peale tuli ja tehtu taas lammutas.
Jaotuskeskusel puudus tormijärgselt ülevaade põllumajandusobjektide üle, mida vaja vooluga varustada. Torm andis õppetunni ka EE jaoks ja juhtimiskeskused on asunud koostama prioriteetsete objektide nimekirju (hooldekodud, laudad, kuivatid jmt), mis peavad saama voolu esmajärjekorras.
Kaugem tulevik on ka madalapinge alajaamade seire teostamine, reaalsemad tegevused aga vanade alajaamade väljavahetamine uute vastu, võrgu automatiseerimine kaugjuhitavate lülitite peale, liinitrasside hooldus. Rikete vähendamiseks saab liine kaablisse viia, kuid see on kallis. Ainuüksi Võsu-Käsmu liini kaablisse viimine maksis 10 miljonit krooni. Mõeldav on see metsastel aladel, mõnes kohas on seda ka juba tehtud.
Jaotusvõrgu tormikahjud ulatusid 25 miljoni kroonini, sh Lääne-Virumaa osa oli 8,3 miljonit krooni.
Oma liikmete vajadused on kaardistatud
Maakonna põllumehi ühendava liidu juht Ülo Niisuke pidas samuti tähtsaks prioriteetsete objektide määratlemist ja sellega arvestamist EE poolt. “Kui lehmalaudad ja noorloomafarmid saavad vooluta hakkama kuus tundi, siis kanalate ja kalakasvatuste, külmal ajal ka kasvuhoonete jaoks piisab loetutud minutitest. Kahju ei väljendu üksnes mahakallatud piimas, vaid loomades, mis tuleb tapamajja viia,” selgitas ta. “Oleme oma liidu liikmete farmid generaatorite vajaduse kaardistanud. Aga need, kes omaenese tarkusest peavad hakkama saama, on praegu infosulus.” Liidu kaudu on meil lihtsam suhelda sel teemal ka ministeeriumi, EE ja teistega.
Põllumeeste liit on kaardistanud 43 ettevõtte andmed. Elektriga varustamise võimalustest katkestuste korral on oma andmed MTÜ Virumaa Põllumeeste Liidule teada andnud ka kümme ettevõtet Väike-Maarja vallast. Pooltel loomapidajatel, kes põllumeeste liitu koondunud, on olemas generaatoriühendus, kahel ka endal olemas generaator.
Valla õppetunnid: küsi abi
Ametkonnad võivad üksteiselt kriisi ajal ametiabi küsida. Väike-Maarja vald küsis ja ka sai tormijärgselt abi nii Kaitseliidult kui Kirde Kaitseringkonnalt.
“Meie käest küsiti peamiselt kaht asja: kui suur oli tormi tekitatud kahju ja mis saab kiriku tornikiivrist,” rääkis vallavanem Urmas Tamm. Koos tormikahjustuste likvideerimisega on vald kannatanud 848 000 krooni kahju.
“Kahjusummad sai vallavalitsus kokku 13.augusti õhtuks ja need küündisid 10 miljoni krooni ligi. Kohe, kui kahjud koos, võtsime kokku kahju kannatanud kortermajade esindajad ja selgitasime toetamisvõimalusi valla poolt. Ehkki levitasime elanikkonnale juhiseid, kelle poole millise probleemiga pöörduda, oleks võinud sisse seada infotelefoni,” rääkis vallavanem.
Meediahuvi oli kiriku tornikiivri tõttu tohutu ja võttis palju energiat. Vaatamata sellele sai vallavalitsus tormikahjustuste likvideerimise ja kommunikeerumisega hästi hakkama.
“Selgeks sai, et pole reaalne tekitada kriisikomisjoni nelja Pandivere omavalitsuse peale. Huvid, vajadused ja võimalused on erinevad. Küll saab rääkida ühistest koolitustest ja õppustest. Selgeks sai seegi, et palju kasu on olnud kriisiteemaga tegelemisest maakonna tasandil. Need teadmised ja oskused pani torm nüüd proovile,” ütles vallavanem Urmas Tamm.