Euroopa Liit on meie koduturg
Keila Leht palus Kaja Kallaselt lühiintervjuu.
Sellel Riigikogul on jäänud valitseda aasta. Millised on kõige olulisemad menetluses olevad seadused ja seadusemuudatused, mis tuleks selle aasta jooksul veel vastu võtta?
Kindlasti on oluline seadus riigieelarve. Loodan, et riigikogu suudab seda menetleda ilma valimiseelse eufooriata. Aga majanduskomisjoni seisukohast on olulised seadused ühistranspordi seaduse uus terviktekst, aga kindlasti ka ehistusseadustik, planeerimisseadus ja selle rakendamine.
Milliseks hindate Eesti majanduse võimekust lähiaastail?
Eesti majanduse võimekuses pole mingit põhjust kahelda. Kui vaatame meie tublisid eksportivaid ettevõtteid, nagu näiteks Keilas tegutsevad Harju Elekter või Glamox, on põhjust olla lootusrikas. Eestis ringi käies olen viimastel kuudel kohanud suurepäraseid näiteid selle kohta, et meie ettevõtted vaatavad välisturule ja tulevad seal hästi toime. Mulle meeldis ka Harju Elektri juhtkonnaga arutledes väljaöeldud mõte, et Euroopa Liit ongi ju koduturg, nii seda tulekski käsitleda.
Kindlust majanduse tuleviku osas lisab fakt, et meil pole vaja maksta eelarvest suuri summasid laenuintressideks nagu paljudes end kinnilaenanud Euroopa riikides, see raha jõuab inimesteni palkade, pensionide ja peretoetustena.
Avatud maailmas sõltub majanduse käekäik kindlasti ka välisteguritest, kuid alguse saab kõik ikka meie endi tublidusest ja töökusest. Eestil on paljude Euroopa riikide ees unikaalne eelis: oleme harjunud lootma peamiselt iseendale, usume, et igaüks on ise oma õnne sepp. Alates talude päriseksostmisest kuni Skype leiutamise ja idufirmade loomiseni on see rahvatarkus ainult kinnitust saanud. Aga me peame õppima ka koostööd tegema, sest võimetus koostööd teha on siiani meie majandusarengu takistavaks teguriks.
Kui tegusaks peate uut koalitsiooni ja valitsust?
Väga tegusaks. Kevadkoalitsiooniks ristitud valitsusliit on toonud Eesti poliitikasse juba mõnda aega oodatud värskust. Sotsiaaldemokraadid on lisanud laiemat ühiskondlikku kandepinda.
Uus koalitsioon näeb rahvuslikku julgeolekut läbi tõhusa riigikaitse ja liitlassuhteid väärtustava välispoliitika. Maksupoliitikas jätkatakse tööjõumaksude vähendamise ning palga- ja pensionitõusudega. Perepoliitikas ootab lastetoetuste tõus ja lastetoetuste reformi jätkumine. Riigijuhtimises väärtustatakse avatust ja kaasamist.
Kuivõrd otstarbekas on langetada makse olukorras, mil peame oluliselt panustama riigi julgeolekusse?
Eelarvelaekumistega ei ole sugugi nii, et mida suuremad on maksud, seda enam raha laekub. Reformierakond on seisukohal, et tõhus majanduspoliitika on parim julgeolekutagatis. Kui vaatame Ukraina sündmusi, siis kaoseni ja Krimmi okupeerimiseni viis just inimeste rahulolematus majanduse olukorra ning Euroopast ärapöördumisega. Eestis soovime seda kindlalt vältida. Madalad maksud tagavad majanduse konkurentsivõime ja inimeste motivatsiooni töötada.
Koalitsioon on ka kokku leppinud, et kaitsekulutused hoitakse kahel protsendil sisemajanduse koguproduktist nagu NATO liikmesriigile kohane.
Kas siirdute Brüsselisse, kui saate valimistel mandaadi?
Kui valija mind usaldab, siis kindlasti kavatsen Europarlamenti tööle asuda. Soovin sealt saada kogemusi ja sidemeid, mida tulevikus Eesti poliitikas rakendada. Samas ei jaga ma seisukohta, et Euroopasse siirdunud saadik oleks Eesti jaoks viieks aastaks kadunud. Pigem vastupidi. Euroopa Parlamendi saadikud on Eesti esindajad kõige kõrgemal Euroopa tasemel. Oluline on Eesti saadikute omavaheline koostöö ja koostöö Eesti riigiga.
