Euroopa tasemel veevärgi ehitus on alanud

Rahastamise allikad

19. jaanuaril 2009 rahuldas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus aktsiaseltsi Maardu Vesi taotluse hiiglasliku veemajandusprojekti Euroopa fondidest rahastamiseks enam kui 391 miljoni krooni ulatuses. Euroopa Ühtekuuluvusfond katab sellest 265 miljonit krooni ja 126 miljonit on nõutav omafinantseerimise maht. Selle Maardu linna jaoks strateegilise tähtsusega hiigelprojekti elluviimine algas 2009. aastal ja peab lõpule jõudma aastal 2013. Nende aastate jooksul tuleb Maardus ära teha tohutu projekteerimistöö, rajada uued ja rekonstrueerida vanad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Loomulikult ei suuda Maardu linna ega ammugi mitte AS-i Maardu Vesi eelarve täita niisuguses mahus omafinantseerimise nõuet niivõrd lühikese ajaga. Just seepärast sõlmitigi AS-iga Tallinna Vesi pikaajaline leping, mis näeb ette AS-i Maardu Vesi tehnorajatiste rendileandmist 30 aastaks. Tallinna Vesi kohustus vastutasuks eraldama krediidi korras lõviosa neist investeeringutest, mida linn ja AS-il Maardu Vesi vajavad projekti omafinantseerimise tingimuse täitmiseks. Teisiti öeldes – saime AS-i Tallinna Vesi näol endale soliidse strateegilise investori.

Probleemid ja lahendused

Maardu linna veemajandusprojekt peab lahendama kolm tähtsat keskkonnaalast ja sotsiaalset ülesannet: esiteks peab uus veevärk tagama linlastele vee, mis vastaks kõigi parameetrite poolest Euroopa Liidu karmidele nõuetele, teiseks kindlustama kõigile elanikele tehnilise võimaluse suunata oma reoveed üldkanalisatsiooni ja kolmandaks nende merrejuhtimise täielikult puhastatuna. Meie kohalik puurkaevuvesi, oleme sellest varem korduvalt kirjutanud, ületab mõnevõrra euronorme kloriidide ja mangaani sisalduselt. Ka rauasisaldus ületab norme, kuid mõne aasta eest paigaldatud spetsiaalsed filtrid on praeguseks selle probleemi tarbijate jaoks kõrvaldanud. Lisaks on viimasel ajal selgunud, et Eesti mereäärsete piirkondade kogu puurkaevuvesi on radionukliidide sisalduse poolest euronormidega vastuolus.

Kõik need veega seotud probleemid leiavad lahenduse. Maardu veemajandusprojekti raames tagatakse linna varustamine joogiveega Ülemiste järvest, kus veepuhastus toimub ajakohases puhastusjaamas. Meie puurkaevud jäävad seejärel reservi, mis tähendab, et linn saab avariide puhuks veevarustuse varuplaani. Muugal, kus käib hoogne suvilate ümberehitamine eramuteks, rajatakse reovee magistraaltrass. Kõik Maardu reoveed, aga selle mahud kasvavad, kogutakse kokku ning suunatakse uute pumbajaamade ja torustike kaudu Paljassaare poolsaare puhastusrajatistesse. Niisugune tehniline lahendus on esiteks odavam.

Teiseks suudavad Paljassaare puhastusrajatised töödelda suurenevat reovee hulka. Nimelt praegu kasutatavad Muuga sadama endised puhastusrajatised ei suuda kahjuks tagada reovee puhastamist keskkonnanõuetele vastava tasemeni. Seetõttu on puhastusrajatiste omanik AS Viimsi Vesi sunnitud maksma märkimisväärseid keskkonnatrahve. Viimane asjaolu kajastub aga lõpuks ka Maardu tarbijatele müüdava vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnas. Meenutan, et hoolimata vee-, kanalisatsiooni-ja muude tehnorajatiste andmisest pikaajalisele rendile, jääb Maardu linn endiselt nende täieõiguslikuks omanikuks, ning Maardu Vesi vastutab linna esindajana täielikult linna veemajanduse edasise arendamise eest.

Ettevalmistused on tehtud

Maardu Vee juhatus on nüüd kõik oma pingutused suunanud keeruka projekti elluviimisele. See on vastutusrikas ja keerukas ettevõtmine, mis nõuab vastavatelt ametiisikutelt erilist operatiivsust ja hoolsust asjaajamisel, sest kogu projekti elluviimine toimub Eesti riiklike ja Euroopa instantside järelevalve all. Eurotoetuse saamise hetkest alates on ära tehtud mahukas töö. Linnapea Georgi Bõstrovil on õnnestunud saavutada koostöökokkulepped Tallinna linna ja Jõelähtme vallaga. Niisugused lepingud on kohustuslikud, sest projekt puudutab kõiki kolme omavalitsust ja viiakse ellu nende territooriumidel. Konkursi korras valiti välja veemajandusprojekti juhtimist ja järelevalvet teostav ettevõte. Selleks sai AS Infrageit Eesti – omamoodi Maardu Vee tööorgan. 2009. aasta lõpul viidi läbi riigihanked projekteerimise peatöövõtjate leidmiseks. Võitjaks tulid tõsised projekteerimisettevõtted: AS SWECO Projekt, Ramboil Eesti AS, AS Pöyry ENTEC ja AS K&H. Projekteerimine lõppes plaanipäraselt 01. juuliks 2010. Seejärel kuulutati välja juba rahvusvaheline hange vee-ja kanalisatsioonivõrkude ehituse peatöövõtjate leidmiseks. Hankekonkursid möödusid raskelt, kuid nende tulemusena sõlmis AS Maardu Vesi ehituslepingud nelja alamprojekti teostamiseks järgmiste ettevõtetega:

1. Veevarustuse ja kanalisatsiooni magistraaltorustiku väljaehitamine Tallinnast (Pirita jõe piirkonnast) Kallavereni. Võitja: Nordecon Infra AS + Arco Ehitus OÜ. Tähtaeg: oktoober 2011.

2. Vana-Narva maantee äärse kanalisatsioonikollektori rekonstruktsioon. Võitja: Lämminkainen AS Eestis. Tähtaeg: oktoober 2011.

3. Kallavere vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rekonstrueerimine. Võitja: Lämminkainen AS Eestis. Tähtaeg: oktoober 2011.

4. Muuga vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku väljaehitamine.

Võitja: AS Merko Ehitus. Tähtaeg: oktoober 2012. Lepingute allakirjutamisest möödunud nädalate jooksul lahendasid kõik peatöövõtjad seaduste ja Maardu linna otsustega ettenähtud ülesandeid. AS Maardu Vesi peab kõigi huvitatud pooltega regulaarseid nõupidamisi. Praeguseks on lahendatud mitmetesse miljonitesse ulatuva ettemaksuga seotud küsimused, et iga peatöövõtja saaks alustada reaalset ehitustööd.

Graafikud on paika pandud ja tööd algasid juba 2010. aasta detsembris.

Loodame elanike mõistvat suhtumist

Projekti lõpuleviimine annab Maardule igati euroopaliku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, parandades tunduvalt linlaste elukvaliteeti ja elukeskkonna valiteeti.

Muuga elanike kanalisatsioonisüsteemiga liitumise ja liitumistasu küsimused otsustatakse pärast kõikide projekti lõpuleviimist. Alanud ehitustööd põhjustavad tõenäoliselt Kallavere ja Muuga elanikele ajutisi ebamugavusi, mida toob endaga kaasa niivõrd suuremahuliste ja keeruliste projektide elluviimine. Loodame teie mõistvale suhtumisele, sest tulemus on seda väärt!