EVIKAs peeti kartuli sünnipäeva
Seekordne kartulipäev 8. detsembril oli pisut juubelihõnguline - seminar toimus juba 20. korda. Pikaaegne traditsioon oli Sakku toonud huvilisi üle Eesti, osalejaid oli nii palju, et EVIKA saali tuli lisatoole tuua.
Kohaletulnuid tervitanud Saku vallavanem Kuno Rooba arvas, et sel aastal võiks 8. detsembrit nimetada kartuli sünnipäevaks. Ta oli rõõmus ja uhke, et EVIKA just Sakus asub.
Katrin Kotkas tegi kokkuvõtte juulikuus Soomes Oulus toimunud Euroopa Kartuliuurijate Assotsiatsiooni konverentsist, seal arutatud kartulikasvatajate probleemidest ning soovist saada võimalikult toiteväärtuslikke juurvilju nii, et tekiks võimalikult vähe kasvuhoonegaase. Kõlama jäi mõte, et kartulit peaks toiduks veelgi rohkem tarvitama, eriti vaesemates riikides ja arengumaades.
Viive Rosenberg kõneles kartuli kahjustajatest: viirustest, viroididest, mükoplasma haigustest, kuid ka kahjuritest ja kliimateguritest, mis taimedele halvasti mõjuvad. Ettekandest sai teada, et kaod võivad erinevate kahjustajate puhul ulatuda mõnest protsendist saagi täieliku hävimiseni. Ja just seepärast on tähtis taime „hädasid" õigeaegselt tähele panna ja uurida.
Aivar Niinemäe ettekande teemaks olid Euroopa Liidu toetused - paraku on need Eesti põllumeestel väga väikesed. Huvitavad olid faktid, et kartuleid kasvatatakse kõige enam Aasias ja Austraalias, süüakse aga kõige enam Euroopas ja Aasias. Inimeste toidusedelis on kartulil kõige suurem osakaal Valgevenes, kuid väga tähtis roll ka näiteks Ukrainas, Venemaal, Poolas, Leedus, Lätis...
Ljudmilla Kerge rääkis, et Eesti kartulikasvatajad on teinud ära suure töö, valinud viirusekindlad ja maitsvad sordid. Ta andis ülevaate , kui palju ja milliseid sorte sel aastal seemnena tunnustati.
Ene Kiudsoo andis soovitusi kvaliteetse kartuli tootmiseks, Aide Tsahkna ja Ilmar Polli rääkisid erinevatest sortidest. Sorte sai ka oma silmaga vaadata - EVIKA keldrikorrusel oli näitus, kus umbes sada sorti vaatajale välja pandud. Ning lõunapausi ajal võisid külalised erinevaid kartuleid ka maitsta - pakuti kollaseid, valkjaid ja lillakaid mugulaid, koorega ja kooreta, keedetuna ja pudruks tehtuna. Seminaril osalejate meelt lahutasid laulupäkapikk Aala Florina ja jõuluvana kaasa, vaimukas Saku Sohvi (ehk Marianne Õun).
