Folklooripäev TORI VALD 20
Päevajuhid: Piret Dreimann ja Argo Juske. Tori vald saab sel aastal 20 aastaseks. Et meenutada, kuidas kõik alguse sai, võeti appi esimese vallavanema Jüri Puusti tekst, mis ilmus ajalehes Kaldad aastal 1997.
19. detsembril 1989. a. toimuvad esimesed kohalike omavalitsuste valimised ja Tori Küla Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee esimeheks saab Jüri Puust. Vallamaja uksel lehvib Eesti NSV riigilipp, mis sellest, et Toompeale heisati Eesti iseseisvuse märgiks sini-must-valge 24. veebruaril 1989. aastal. Kümned tuhanded inimesed käivad rahvuslipu lehvimist oma silmaga vaatamas. Sellise päeva koitmist ei julgenud paljud uskuda. Neil päevil sünnib palju lapsi. Mõju avaldab isamaaline üleskutse – “Igasse perre kolm last”. 1989. a. sünnib 22 000 last.
1. jaanuarist 1990 alustavad tööd kohalikud omavalitsused. Hakkab kehtima aktsiaseltside põhimäärus, aktsiaseltsi asutamiseks on vaja minimaalselt 3 000 rubla. 1. veebruarist 1990 võetakse kasutusele ostukaardid Eesti NSV-sse sissekirjutatud inimestele, et NSV Liidu kaubaturistid kõike ära ei ostaks. Paraku pole sellest eriti kasu, kuna lisaks on Eestis enam kui sajal tuhandel isikul eelisjärjekorra tõendid: noored emad, sõjaveteranid, abiellujad. Kauplused pakuvad kord nädalas asutuste kaudu nn Brežnevi pakikesi, mis on komplekteeritud defitsiitsetest toiduainetest. Näiteks on pakis pool kilo viinereid, konservherned, sprotikonserv jne.
1990. a. oli külanõukogu eelarve 15 300 rubla, mis koosnes: põllumajandusmaks 1 290 rbl, lastetusmaks 7 100 rbl, hoonetemaks ja maarent 1 000 rbl ja elanikkonna tulumaks 6 020 rbl. Ehitusmaterjalide fond: väikeplokke 132 m³, punast tellist 2 200 kivi, tulekindlat tellist 1 800 kivi, eterniiti 410 tahvlit, tsementi 36 tonni.
1. novembrist 1990 antakse vallale üle kaks raamatukogu. Veebruaris esitletakse eesti krooni kavandite võidutöid.
7.–8. juulil 1990 sai Tori Eestis suvesümboliks. Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi organiseeritud hea tahte ürituse ümber (kõigi teisest maailmasõjast osavõtnud eesti sõjameeste kokkusaamine) tehti halba kära, mis kaikus üle Vene impeeriumi ja koguni üle ookeani.
Tori kokkutulek, mille sarnaseid Eestis varem ju kümneid selletaolisi korraldatud, jäi aga ära. Juba 30. juunil sõitsid Pärnust Tori poole tanketid. 5. juuli varahommikul kell 6.15 sõidavad Torist läbi soomukid.
6. juulil jalutasid Toris relvastatud dessantväelased, kelle “ainsaks siiasaabumise sihiks” näis olevat viisnurga punaseks värvimine Nõukogude Armee koosseisus Suurest Isamaasõjast osavõtnute haual.
Lilled hauale võeti vallasekretäri õuest. Suures tankikartuses otsustati ära jätta ka Rock Summer!
17. oktoobril 1991. aastal võtab Ülemnõukogu vastu maareformi seaduse, mis jõustub 1. novembrist. Selle seaduse vastuvõtmisega algas uus ajajärk ka vallatöös, mis tingis selle, et valda tuli võtta tööle maakorraldamist tundev spetsialist. Hiljem, kui töömaht suuremaks muutus, tuli võtta veel teinegi.
1991. aastal külanõukogu eelarve 40 130 rubla, mis koosneb üksikisiku tulumaksust 37 130 rbl, riigilõiv 2 000 rbl, ja tegevusloa maks 1 000 rbl. Tori Küla Rahvasaadikute nõukogu vabastab tulumaksust need pered, kes kasvatavad 4 või enam alaealist last.
1. veebruaril 1991. aastal antakse vallale üle Tori Lastepäevakodu.
8. augustil 1991. aastal antakse asutamisluba Tori–Selja Piimaühistule, kinnitati Tori valla arengukava.
24. oktoobril 1991. aastal kinnitatakse külanõukogu teise aasta eelarveks juba 607 930 krooni.
19. detsembril 1991. aastal käis Tori Küla Rahvasaadikute Nõukogu esimees (Jüri Puust) Toompeal kaitsmas Tori valla arengukava, mille tulemusena nimetati Tori Küla Rahvasaadikute Nõukogu ümber Tori Vallavolikoguks ja Tori Vallavalitsuseks.
Esimesena esines Selja Lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk. Tori Lasteaed tutvustas oma kava: kuidas lapsed folklooripidu peavad, laulavad ja tantsivad. Tori Põhikooli folkloorirakukese kava kandis pealkirja: Kus on minu koduke. Ise on nad öelnud oma tegemiste kohta järgmist: uurime Tori kandi mustreid; õpime Tori murret (võõrkeelena); õpime August Pulsti kogutud laule ja pillilugusid; laulame ka niisama; mõned meist õpivad väikekannelt, teised valmistuvad selleks. Folklooriansambel Salme Naeste esituses kõlas laul: Armastusega Tori vallast Piistaojalt Kõrsani, juhendaja Grete Tammalu. Esinesid Tori Rahvamaja tantsijad, juhendaja Alli Põrk. Nende kava kandis nime: Anna Raudkatsi meenutades. Meie folklooripäeva esinemised lõpetasid Tori Rahvamaja lauljad, juhendaja Grete Tammalu. Pakuti teed ja lihapirukaid.
Hoidkem meie oma ehedat ja head…
