FOTOD: Aiamaad kaevates võib leida aardeid ja põnevaid vanu esemeid

 (12)
Kõlleste vallas leiti maaharimise kõigus põllult vana võti. Foto: Põlva Talurahvamuuseum
Kõlleste vallas leiti maaharimise kõigus põllult vana võti. Foto: Põlva Talurahvamuuseum

Sügiseste ja kevadiste tööde käigus aias või koduõuel on aeg-ajalt ikka maapõuest põnevaid esemeid välja tulnud. Märjamaa Nädalaleht kirjutas, kuidas Päädeva külast leiti heakorratööde käigus 1791. aastast pärit piirikivi. Väärtuslikumad asjad on leidnud tee muuseumidesse.

Tiina Paas Tapa Muuseumist ütles, et neile on toodud mõned üksikud maapõuest pärit esemed: „Põnevamad leiud on Hellebard-odakirves, mis oli keskaja jalaväe torkerelv, leitud Lehtse vallast põllult 1994.aastal. Teine on kivitalb, mis on kivist kirves neoliitikumi ajastust, umbes 4000-2000 a.eK. ja leitud Tapa linna territooriumilt aiandusühistu krundilt 2000.aastal."
Lisaks on Tiina Paasi sõnul leitud igasuguseid nööpe, plomme, lusikas, münte ja muud taolist.

Põlva Talurahvamuuseumi peavarahoidja Tiiu Niinemägi rääkis, et neilgi on eksponaatide hulgas selliseid, mille kohalikud on maapõuest leidnud ja muuseumile toonud.
Nii saab muuseumis uudistada võtit, mis leiti Kõlleste vallast Karilatsi külast endise Punaku küla põllult maaharimise käigus ja mille tõi muuseumile kohalik traktorist Kalvin Kährik.
Samuti jõudis muuseumisse 1672. aastast pärit Rootsi münt, mis oli leitud Mooste kandist ja hoitud alles põlvest põlve.
Mooste kandist leitud Rootsi münti anti enne muueumisse jõudmist edasi põlvest põlve. Foto: Põlva Talurahvamuuseum

Seotud lood:

Vastse-Kuuste vallamaja juurest aiamaad kaevates leiti aga plekkmärk venekeelse kirjaga.
Muuseumis on ka kudumismasin, mille perekond Lõbu Ahja kandis ise sõja ajaks puukastis maa sisse varjule peitis ja hiljem seda jälle kasutas. 

Aiamaad kaevates leitud plekkmärk venekeelse kirjaga. Foto: Põlva Talurahvamuuseum


Kudumismasin, mille perekond sõja ajaks maa sisse peitis ja hiljem jälle taas välja kaevas. Foto: Põlva Talurahvamuuseum

Kõige põnevamaks leiuks on Tiiu Niinemägi sõnul olnud Palutaja aare, mis leiti teetööde käigus 2006 aastal juhuleiuna Põlvamaalt Kõlleste vallast Palutaja külast (ajalooline Võrumaa, Kanepi kihelkond). „Palutaja aare sisaldab Liivi sõja (1558-1583) aegsetele Lõuna- ja Kesk-Eesti peitleidudele iseloomulikke esemeid. Tegemist on osaga aardest. Leiud kuuluvad Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetile ning olid Põlva Talurahvamuuseumis eksponeeritud 2011. aastal."

Foto: Põlva Talurahvamuuseum

Mõne eseme otstarve on siiani mõistatuseks

Iisaku Muuseumi pedagoog Anne Nurgamaa ütles, et viimastel aastatel on muuseumisse jõudnud nii mõnigi arheoloogiline ese, kuid enamus neist ei ole mitte koduaiast välja kaevatud, vaid toodud hobiarheoloogide poolt: „Alates vanadest müntidest, plommidest, ilunõelast, rihmajagajatest jne kuni väikese ikoonini (1888.a) välja. Mõne eseme (üks huvitav tinast ketas, millel reljeefne geomeetriline kiri) kasutusotstarve pole senini teada."

„Juhuleiuna sattus meile Sälliku külast tulekivist nooleots, mis kartulipõllult välja tuli (pärit 4000-1000a eKr). Tänu tuttava vihjele saime selle oma muuseumile. Lisaks võib öelda, et samalt põllult on välja tulnud ka rauaräbu, kuid see oli 1000 aastat hilisemast ajast.
Peipsi kalurid said Rannapungerjalt jääalusel püügil kätte luust õngekonksu, mis pärineb 7000-6000a eKr. Tänu vihjele õnnestus ka see ese muuseumisse saada," rääkis Nurgamaa.

Viljandi Muuseumi giid ja arhiivkogu kuraator Heli Grosberg rääkis, et nende muuseumi viimasel ajal suuremaid juhuleide jõudnud ei ole. Läbi aegade suurim üllatus oli tema sõnul 1978. aastal tollase Olustvere Sovhoostehnikumi uue koolimaja vundamendisüvendi kaevamisel leitud kaks aaret, mis ei kuulu küll enam Viljandi Muuseumi varade hulka, aga on igal juhul mainimist väärt. Olustverest leiti toona umbes 700 münti ja ehted (IX- XI saj) ja 6849 münti (XIV saj viimane veerand).

Küll aga saab muuesumis näha Kuudekalme leide. Kokku 952 terviklikku eset ja fragmenti kuuluvad Viljandi muuseumi kogusse. Kalme lugu sai alguse juba 1894. aastal, kui põllutööde käigus leiti mehe luustik rikkalike hauapanustega (14 käevõru, 2 odaotsa, mõõga kaitseraud, 2 rinnanõela pikkade rinnakeedega, 2 ümmargust sõlge). Esemed olid kaunistatud ühes stiilis - plett e. võremustris. Varasemad kodu-uurijad on sealt otsinud Madisepäeva lahingus langenute kalmet. Tegelikult oli see ühe piirkonna kalmistu, mida kasutati pea 1500 aastat.

Loe veel

Palutaja aare:Palutaja aare

1. HOBURAUDSÕLG (hõbetatud pronks)
2. ANUMATÜKID
(tina)
3. HELMES
(mäekristall)
4. HELMES
(mäekristall)
5. RIPATSMÜNT 1548.a
killing, Liivi ordu, Tallinn, Blüggenei - Hasenkamp (pronksi-hõbeda segu)
6. RIPATSMÜNT 1540.a
killing, Liivi ordu, Tallinn, Blüggenei - Hasenkamp (pronksi-hõbeda segu)
7. RIPATSMÜNT 1535.a
killing, Liivi ordu, Riia, Plettenberg (pronksi-hõbeda segu)
8. RIPATSMÜNT 1569.a
killing, Riia vabalinn (pronksi-hõbeda segu,pronksrõngad )
9. RIPATSMÜNT
1539.a killing, Liivi ordu, Riia, Blüggenei - Hasenkamp   (pronksi-hõbeda segu)
10.RIPATSMÜNT
11. MÜNT 1563,
Erik XIV, kahetaalrine
12. MÜNT 1564,
Eric XIV, ühetaalrine
13.-16. 
KRÕLLID (hõbe)
17. SPIRAALSÕRMUS
(hõbe)
18. PITSATSÕRMUS
(pronks, pitsatil linnufiguur)
19. HELMES
(kaltsedon)
20. TINATÜKID