"Alguses üritas kotkas meie eest kiiresti ära ujuda, seda tiibade abil. Esmapilgul olime täiesti kindlad, et küünised on võrkudes kinni, kuid pootshaagiga linnu alt läbi tõmmates selgus, et ta on täiesti vaba. Rootslastest pommigrupi mehed Eesti suurima linnu nokka ei kartnud ja lubasid merikotkale järgi hüpata ning kaatrisse toimetada. Piirivalvekaatri kapten ja mina püüdsime neile selgitada, et te peaks ju teadma, mida tähendab, kui granaat käte vahel plahvatab, siis hakkasid mehed mõtlema. Ilmselt hirmutas neid ka linnu suurus ning agressiivsus ja aktsioon jäi ära.

Leppisime kokku hirmutamistaktika, et suunata lindu kalda poole - kotkas ujus ees, meie piisavas kauguses järel. Pommigrupi karastunud mehed ootamas võimalust lindu veest välja toimetada, kui ta oleks väsimusest pea vee alla pannud. Siis ilmnes järgmine probleem, suurte laevade lained ja inimesed, kes kaldale pildistama võisid koguneda. Õnneks oli merikotkal piisavalt jõudu, et lainetele vastu seista (esimesed lõid üle kotka). Helistasime piirivalvesse, kes uudistajaid sadamast lähemale ei lasknud," ütles Artur Ümar.

Lind saadi kaldale.


Linnuga kõik korras

"Hiljem Keskkonnaameti ornitoloogidelt saadud telefonikõnest võis järeldada, et linnu alussulestik oli saanud märjaks ning oma raskuse tõttu ei suutnud vana kotkas (noortel pidavat olema hall sabasulestik, antud juhul oli isend valgete sulgedega) veest õhku tõusta. Peale mõningast kuivamist lendas kotkas oma teed," võttis Ümar positiivselt lõppenud operatsiooni kokku.

Loodetavasti said päästetud kotkas ja teda päästa üritanud lind taas rõõmsalt kokku.