FOTOD: Hallhüljes Mooses on armas, aga samas ka ohtlik

Aprilli algul leidis endale sobiva elupaiga Nasva jahisadamakail hülgepoeg Mooses. Tookord oli hüljes veel pisike ja tal oli valge kasukas, nüüd on Mooses selga saanud hallhülgele kohase halli kasuka.

Elu on lihtne, päevas sukeldub Mooses mitu korda kajakate kisa saatel endale toidupoolist hankima ja seejärel magab urina ja röhitsuste saatel murul. Nasva Jahtklubi sadama kapten Meelis Saarlaid ei soovita looma paitada ega muidu näppida, kuna hammustus olevat raskesti paranev. Hallhülgel olla see eriti mürgine. Päris aru veel pole saadud, kas tegu on isase või emase isendiga, aga küllap varsti esitab loodus oma kutse ja Mooses leiab endale väärilise kaasa. Saarlaid ütles, et ega nemad eriti huvitatud pole, kui selline paarimeetrine mürakas suvel rohu peal aeleb.

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja

Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas.

Looduses on teda näinud vähesed, kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Peale Läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest. On juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kaladele lisaks sööb ta ka mereselgrootuid ja taimi.