1994.a. lõpetas Vana-Vigala Põhikooli I lend. Kõige kuulsam I lennu vilistlane on olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter.

Ilus hoone, aga ruumid ei sobi õppetööks

"Mõisahoones kooli pidamine ja toimimine on vägagi eriline, seda kinnitavad nii õpilased kui õpetajad. Osatakse hinnata nii eripäraseid ruume kui ka atmosfääri. Põnevaks teemaks on alati kummitused ja nende külaskäigud. Negatiivsena võib  ehk välja tuua seda, et kõik ruumid ei ole õppetööks väga sobivad, WC on ainult esimesel korrusel. Eks ülalpidamine on igal pool kulukas ja nõuab planeerimist," rääkis kooli direktor Margit Liira.

Aastate jooksul on mõisakoolis tehtud ridamisi renoveerimistöid. Suurim neist oli 2010. aastal, kui hoones toimus katuse, vahelagede, küttesüsteemi, uste, akende vahetus, maja taga taastati puitrõdu. Maja sai tagasi oma esialgse punase piibersabakiviga kaetud murdkelpkatuse (rahastas Euroopa Reginaalarengu Fond koos Vigala Vallavalitsusega, töid teostas Facio Ehituse AS). Pärast viimast remonti on maja soe ja valge ning ka väljast väga ilus ja silmapaistev. Pisemaid remonttöid tehakse igal aastal vastavalt vajadusele.


Kena mõisakool, kus koolitatakse ka käitumisprobleemidega lapsi

Vana-Vigala Põhikool on mõisakool ning väärtustab oma ajaloolist pärandit ning õpetab õpilasi hindama seda väärikat keskkonda. Alates 2005.aastast on osaletud mõisakoolide külastusmängus "Unustatud Mõisad", samuti Mõisakoolide Ühenduse poolt pakutavates koolitusprogrammides. Kool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse liige.

Alates 2003/2004 õppeaastast on Vana-Vigala Põhikooli struktuuriüksusena käigus õpilaskodu. Õpilaskodu asub vastremonditud ruumides, mida renditakse Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolilt (TTK). Õpilaskodus on kohti 25-le õpilasele. Õpilaskodu teenindab lisaks Vigala vallale ka teisi Rapla maakonna valdu (Märjamaa, Kohila), samuti on õpilasi Keila vallast ja Tallinnast. Sel kevadel alustab Vana-Vigala TTK õpilaskodude renoveerimist, mille käigus saavad uue välis- ja siseilme ka põhikooli ruumid.

Alates 2003. aasta sügisest on Vana-Vigala Põhikool koostöös Vana-Vigala TTK-ga koolitanud koolikohustusliku ea ületanud põhikooli poolelijätnud õpilasi. Õpilased omandavad põhihariduse põhikooli juures mittesatsionaarses õppevormis ning läbivad kutsealase koolituse TTK juures, mille lõppedes omandavad tisleri (puittoodete viimistleja) kutsetunnistuse.

Alates 2007/2008 õppeaastast on lisandunud ka käitumisprobleemidega õpilaste klassid. Need klassid on mõeldud noortele, kellel on oht sattuda koolikohustuse katkemise teele ning kelle haridustee jätkumiseks on neile kasulik keskkonna ja kooli vahetus. Käitumisprobleemidega õpilaste õppetöö toimub suures osas Vana-Vigala TTK ruumides. Nimetatud klasside koondnimetus on "eelkutseklassid". Kaheksa õppeaasta jooksul on Vana-Vigala Põhikooli lõpetanud 6 lendu eelkutseklasside õpilasi (kokku 120 õpilast).

Kooli tulevik ei ole selge

Vana-Vigala Põhikoolis õpib 2011/2012 õppeaastal päevases õppevormis 73 õpilast, õpetab 17 õpetajat ning töötab 8 töötajat. Koostöös Vana-Vigala TTK-ga pakutakse eelkutseõpet. Õhtuse õppevormi 9. klassis õpib 6 õpilast. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 21 õpilast. Esimest aastat on meil ka liitklass - koos õpivad kaks I klassi ja neli III klassi õpilast. "Kahjuks on õpilaste arv tõesti vähenemise teel - kevadel lõpetab 14 õpilast ning uuel sügisel tuleb kooli 8 õpilast. Õpilaste arvu suurendab õpilaskodu ja ka eelkutseklasside olemasolu," märkis Liira.

"Kooli tulevik ei ole veel selge, kuid vallavalitsus on momendil seisukohal, et jätkatakse kahe põhikooliga (ka Kivi-Vigala Põhikool, mis asub 12 km kaugusel). Siiski on meil palju liittunde (oskusained) ja ka üks liitklass. Milliseks kujuneb tulevik, selgub ilmselt aasta-paari jooksul, kui põhikooli suuremaarvulised klassid on lõpetanud ja järelkasvu napib," nentis direktor.

Tööõpetuse tunnis valmistatakse pille

Kooli eripäradeks on eelkutseklassid ning folkloorialane tegevus. Viimane on kooliga kogu aeg kaasas käinud. "Juba kümme aastat valmistavad meie kooli õpilased tööõpetuse õpetaja Veikko Halliku juhendamisel 6-keelseid väikekandleid, hiiu-rootsi kandleid ja muid väiksemaid rütmipille, mida saab edukalt kasutada huvitegevuses ja ka uue õppekava kohaselt muusikatundides. Folklooritegevuse hingeks ja eestvedajaks on klassiõpetaja Krista Tõldmaker, kes juhendab nii rahvatantsu, folklooriringi, kandle- ja flöödiõpetuse ringe. Meie kooli on külastanud ka ETV võttegrupp "Sõida maale" saate jaoks ning Õpetajate Leht ja Maaleht (2) on samuti neist tublidest inimestest kirjutanud," rääkis Margit Liira.

Vaata ETV saate videolõiku siit (Vana-Vigala Põhikooli teema algab 9:53)

Huviringidest tegutsevad koolis sel õppeaastal: mudilaskoor, lastekoor, folklooriring, flöödi - ja kandlemäng, pärimusmuusikaansambel, poistetants, võrkpall, korvpall, üldkehaline treening (algklassidele), jõutreening (suurematele). Lisaks osaletakse aktiivselt maadlustreeningutes ja ka rahvamaja juures tegutsevates ringides (näitering, savitöö, keraamika, kunstiring.

Kooli saab alati vaatama minna

"Õppeperioodil oleme avatud kuni kella 17.00. Vaheaegadel tuleks ette teatada. Suvel oleme kindlasti avatud külastusmängu Unustatud Mõisad raames. Meid käivad päris tihti vaatamas erinevad huvilised nii omapäi kui ka organiseeritult. Kui on ette teada, et külalised tulevad, siis on võimalik pakkuda ka giidi teenust. Samuti on meie mõisa avastanud enda jaoks paljud sõpruskonnad ja huvigrupid, kes korraldavad siin laagreid ja kokkusaamisi (Rapla maakonna pärimusmuusikud, Eesti Kooriühing jpt)," rääkis Liira.

Vigala valla hariduselu 325!

Sel aastal täitub Vigala valla hariduselul 325. aastapäev, mille tähistamiseks toimub erinevaid ettevõtmisi terve aasta jooksul. Valla ajalehes ilmuvad temaatilsed artiklid, koole külastavad vilistlased ning kokku pannakse valla haridusasutusi tutvustavad väljapanekud. Aastapäeva tähistamine kulmineerub 1.septembril toimuva tänuüritusega Vana-Vigala mõisas valla pedagoogidele.

Huvilised saavad Vana-Vigala mõisa ajaloost lugeda mõisaportaalist.