Lavatükk on käsitlus Jaan Poska elutöö olulisimatest hetkedest alates Tallinna linnavolinikuks valimisest 1904. aastal, jätkudes tema tegevusega väga keerulistel aegadel Tallinna volikogu juhatajana aastail 1905 – 1913 ja Tallinna linnapeana aastail 1913 – 1917 ning kulmineerudes Tartu rahuläbirääkimistega. Näidendis on nii humoorikaid kui ka emotsionaalselt liigutavaid stseene tuntud ajalooliste isikute osavõtul.

Eelmise aasta mais kuulutas linnavalitsus välja Jaan Poska elu ja tegevusega seotud näidendite avaliku konkursi, kolmest konkursile laekunud näidendist tunnistati parimaks Loone Otsa näidend "Jaan Poska saaga".

Näidendikonkursi tingimused sätestasid, et Tallinna linnavalitsus tellib võidutöö lavastamise ja avaliku esitamise Jaan Poska majas. Komisjon tõi võitnud näidendi puhul positiivsena välja, et kuigi ette oli võetud päris pikk ajaperiood, oli suudetud veenvalt avada karakterid, kes ei jäänud mitte lihtsalt ajaloolisteks nimedeks, vaid olid tajutavad lihast ja luust inimestena.

Näidendis on ajastu kohta piisavalt infot, kuid samas ei muutu see faktikülluslikult koormavaks. Dialoog on mahlakas ja ladus ning näidend pakub kaasaelamise võimalust ja emotsionaalsust.

Jaan Poska teeneid iseseisva Eesti vabariigi idee kujunemises, arendamises ja teostamises on raske ülehinnata. Tema elukäik ja tegevus võimaldaks kirjutada mitmeid lavateoseid ja raamatuid, sest lisaks kõigele oli ta huumorimeelne ja särav isiksus ning suure perekonna pea.

Lavastust mängitakse Kadriorus Jaan Poska majas kammerlikus õhkkonnas, kümne mängukorra jooksul näeb lavastust kokku vaid kuni 300 inimest. Tallinna linnavalitsus eraldas näidendi lavastamiseks ja etendamiseks 44 738 eurot. Etenduste piletid on tänaseks välja müüdud.