Muruniitjad ei ole sel suvel saanud hinge tõmmata, ütles linnaaednik Inge Angerjas. „Kui tavaliselt me juulis paar nädalat ei niida, et muru päikese käes ära ei kõrbeks, siis tänavu pole pausi olnud. Rohi muudkui kasvab. Kõik on väga lopsakas. Niiskust on olnud rohkem kui soojust ja enamusele taimedele see sobib. Roosid alustasid õitsemist hiljem ja teevad seda kauem. Alles praegu lõpeb esimene õitsemine. Kas ja millal tuleb teine õitsemine, näitab ilm. Kui see jääb septembrisse, pole ka midagi hullu."

Roosid mõjuvad eriti võimsalt siis, kui neid on palju koos. Kultuurikeskuse ees on kaks suurt roosivälja ja alati on inimesi, kes nende vahel pinkidel istuvad ja kogu seda ilu naudivad. Ainult purskkaev puudub veel! 

Linna suurimale väljakule sobivadki suured roosid. „Alt valgete laikudega tumepunane on Piruette, valge aga Purity," tutvustas Inge Angerjas roosisorte. „Minu lemmikud õitsevad aga Pargi tänaval. Kanada pargiroos John Davis on tänuväärt õitseja, vahel sajab esimene lumi otse õitele. Ta on tugev roos ega ole vastuvõtlik haigustele. Selle roosi värv ei ole pealetükkiv, kuid alleena tänava ääres püüab pilku."

Tänu niiskele suvele on kevadel Jõeparki istutatud puud hästi kasvama läinud. Tundub, et ka kaugelt toodud jõulupuu on kohanenud. Esimene suurvihm pani proovile ka jõe vasakharu, ehitajad pidid mõnes kohas kaldakindlustuse üle vaatama. Eksisid need, kes arvasid, et uue silla all vesi ei hakkagi voolama. Voolas, ja kuidas veel! Jõe vasakharus on juba esimesi kalu nähtud. Kust nad sinna tulevad, ei oska keegi öelda. Selgus, et palju vett tuleb Keila peakraavist ja vasakharu veetase sõltub sellest, kui vihmane või kuiv parasjagu on.

Käsil olevatest tegemistest nimetas Inge Angerjas KIKi rahastatavat projekti, mille käigus analüüsitakse linna kaitsealade loodusväärtusi. „MTÜ Suurkõrv kaardistab nahkhiirte pesitsuskohti Keskpargis, kirikuaias ja Jõepargis. Bioloogiline mitmekesisus on meie rikkus. Teades pesitsevaid liike, oskame parkide hooldusrežiimi valides nendega arvestada. Luua Metsanduskooli õppejõud Vello Keppart analüüsib taimestikku. Mitmed päevad on kulunud välitöödel Niitvälja loodusalal. Milline ilu seal oli! Sajad orhideed, nii õitsvad kui noored taimed, mille õitsemine jääb alles järgmisse aastasse. Saime oma nimistusse juurde veel paar uut orhideeliiki."

Suvi on olnud töörohke ja aeg on lennanud kiiresti, tõdeb linnaaednik kataloogi lapates, et järgmiseks kevadeks lillesibulad välja valida.