„Nõukogude ajal rajatud prügilat ei ole tehniliselt võimalik kaasaja nõuetele vastavaks ümber ehitada, millest tulenevalt otsustati prügilas 2009. aastal jäätmete vastuvõtmine lõpetada ning alustada ettevalmistustöid prügila korrastamiseks. Määruse kohaselt tähendab prügila sulgemine selle katmist gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga," rääkis projektijuht Valdo Liiv.


Esimene plaan läks vett vedama

Tegelikult alustati sulgemisprojekti ja keskkonnamõjude hindamisega juba 2005. aastal. Viimasest selgus, et Kudjape prügila ei ole keskkonnale ohtlik, mistõttu leiti, et parim ja odavaim lahendus on prügila katmine 0,5 meetri paksuse bioloogiliselt aktiivse kihiga ning peale seda tuleks see haljastada. Bioloogiliselt aktiivne kiht on sisuliselt muld ja lagunenud jäätmed.

„Paraku ei sobinud väljapakutud lahendus Keskkonnaametile, kes peab projekti kooskõlastama. Kuigi Keskkonnaametil on õigus keskkonnamõjude hindamise põhjal prügila sulgemise nõudeid leevendada, siis seekord seda ei tehtud ja jäädi nõude juurde prügila katta vähemalt 1,7 meetri paksuse pinnase kihiga. Arvestades prügila pindala ja kattekihi paksust tähendaks see umbes 45 000 kuupmeetri pinnase juurdevedu prügilasse ja senine mägi tõusnuks veel 1,7 meetrit kõrgemaks. Selliste nõuete täitmiseks tuleks Saaremaale kaevata umbes 2-hektariline ja 2,5 meetri sügavune järv," ütles Liiv.

Valdo Liivi sõnul on tehisjärved küll toredad, aga küsimus on majanduslikus otstabrekuses. Niisiis hakati otsima kaasaegseid ning keskkonda  ja finantse säästvaid lahendeid.

Uudne lahendus, uus keskkonnamõjude hindamine

„Prügimägi koosneb lihtsustatult öeldes enamuses kilekottidest, mis on põlev materjal, ülejäänud osas mullast ja lagunenud jäätmetest ning ehitusjääkidest. Sisuliselt on materjal, millega seda katta tuleb, mäes endas olemas. Koostatud sulgemisprojekti korrektuur näebki ette prügimäe osalise ümbertöötlemise, mille käigus toodetakse põlevast materjalist jäätmekütust, mittepõlev materjal aga sorteeritakse ja sellest valmistatakse vajalikud kattekihid. Ohtlikud jäätmed eraldatakse ja käideldakse vastavates ettevõtetes," selgitas projektijuht.

Paraku takerdus pakutud lahendus taas Keskkonnaameti vastuseisu taha, nimelt pole prügilate ümbertöötlemist sellisel kujul ei Eestis ega mujal Euroopas varasemalt tehtud ning selle kohta puudub ühene regulatsioon.

Keskkonnaameti nõudel algatati korrigeeritud prügila sulgemisprojekti põhjal 2010. aastal uus keskkonnamõjude hindamine, mis pidi välja selgitama tegevuse ohtlikkuse või ohutuse. Projekti uudsuse tõttu võttis kogu hindamise läbiviimise protsess tavapärasest enam aega ja uus keskkonnamõjude hindamine kiideti heaks alles 2011. aastal.

90% vahendeid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist

Koheselt peale heakskiitmist esitati projekti kaasrahastamistaotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi. Projekt sai rahastamisotsuse 2012.  aasta alguses, peale mida alustati kohe ka selle elluviimist. Projekti kogumaksumus on ca 2 miljonit eurot ja seda rahastab 90% ulatuses Ühtekuuluvusfond ning 10% ulatuses OÜ Saaremaa Prügila ja tema omanikomavalitsused Kuressaare linn, Kaarma vald ja Pihtla vald.

Kaasatud on teadlased

„Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega, samuti on projekti kaasatud huvigrupid Rootsist, Itaaliast ja Saksamaalt. Omal moel on Kudjape prügila sulgemine esimene, kus keskkonnatehnoloogilisi töid tehakse üheskoos teadusasutusega. Teadlaste  poolt kaardistatakse kogu ehitustegevus ning sellest peaks tulevikus saama etalonprojekt analoogsete tööde teostamisel," rääkis Valdo Liiv.

Ehitustööde teostajateks on samuti suhteliselt rahvusvaheline seltskond, lisaks eestlastele osalevad projektis veel ka Läti ja Saksamaa ettevõtted.

Sorteerimisliin.

Tulevikus kõnnivad prügila peal kepikõndijad

Prügila ümbertöötlemise järgselt rajatakse allesjäävale, selleks hetkeks siis juba täiesti ohtutule ja sisuliselt allesjäänud pinnasest koosnevale endisele prügilale kõrghaljastus ning sellest kujundatakse puhkeala ning täiendus Kaarma terviseradadele.

„Hetkel on sorteerimistöödega alustatud, esimesed tulemused on käes ja pessimismiks põhjust pole. Septembri jooksul peaks kogu sorteerimisliin olema komplekteeritud ja tööle saama, misjärel saab juba esimestest adekvaatsetest tulemustest rääkida," ütles Liiv.

Saaremaal kokkukogutavad ja varem prügilasse ladestatud jäätmeid sorteeritakse praegu prügila kõrval asuvas Eesti ühes kaasaegsemas jäätmejaamas. Taaskasutuseks mittesobiv materjal transporditakse aga mandrile ja ladestatakse Paikre prügilas.

Projekti nimetus: Kudjape prügila sulgemine

Projekti meede: Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine

Projekti maksumus: 1 967 625 eurot

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus:  1 770 862,5 eurot

Omaosalus: 196 762,5 eurot