FOTOD: Kuidas Lennusadama idee teoks sai ning mis saab edasi
Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen oli lahkelt valmis rääkima Lennusadama renoveerimise loost ja tulevikuplaanidest.
„Enne Meremuuseumi projektide alustamist oli Lennusadama territoorium jagatud ja suurele osale sellest puudus tavakodanikule igasugune ligipääs. Territoorium oli hirmsasti räämas ja korrast ära, kaid olid sissekukkumise äärel ja sama kehtis ka angaaride kohta. Nüüd on sellest saanud korralik sadamaala, mis peab veel edasi arenema, ent juba praegu võime kõneleda uuest avatud Tallinna linnaruumist, mis eeldatavasti annab oma panuse kogu piirkonna arengule. Me loodame väga, et meil õnnestub läbi viia ka projekti kolmas etapp ning Lennusadama areng võimaldab kogu piirkonnale parema ligipääsu," rääkis Dresen.
Laevad mööda ilma laiali
Meremuuseumil oli tarvis oma muuseumilaevadele Lembit, Suur Tõll, Mare ja Grif leida sadamakoht, sest laevad olid eksponeeritud nii Pirital, Miinisadamas, Hundipea sadamas kui ka Admiraliteedi basseinis. Esialgne plaan oli 2001.-2002. aastal koondada kõik laevad Admiraliteedi basseini, ent see ei teostunud.
Lennusadama idee väljaarendamise idee tekkis olude sunnil 2003. aasta sügisel, aga esialgu hoopis tagasihoidlikumas mahus. Probleem oli selles, et Meremuuseumil lõppes Admiraliteedi basseini äärse kai kasutamise leping, mille ääres seisis jäämurdja Suur Tõll ja hakati otsima kohta, kuhu sellise suure süvisega (6 m) laev ära mahuks.
„Valik jäi Lennusadama sellele osale, mis oli sel ajal Keskkonnaministeeriumi käes, aadressiga Küti tn 15a ehk siis praegune Lennusadama kai-äärne, kuna seal oli võimalik laeval ilma kaimaksuta seista," ütles meremuuseumi direktor.
Territooriumil olid ebaseaduslikud valdajad
Esimesed riigipoolsed investeeringud kulusid selleks, et oleks võimalik tagada jäämurdjale ohutu kaikoht ja nii õnnestuski laev 2004. aasta jaanuaris Lennusadamasse üle tuua. Kuna suur osa sadamast ja territooriumist koos angaaridega kuulus siis riigi seisukohast ebaseaduslikele valdajatele, olid esialgsed suhted nendega väga jahedad.
2004. aasta sügiseks olid kõik muuseumilaevad toodud Lennusadamasse. Samaaegselt toimus ka alates 1996. aastast toimunud riigi poolt algatatud kohtuprotsess Lennusadama ebaseaduslike valdajatega, mis sai muuseumi jaoks õnneliku lõpu 2006. aasta suvel.
Sama aasta detsembris sõlmiti kolmepoolne kokkulepe Riigi Kinnisvara AS-i, Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahel, mis sätestas, et Lennusadama ala läheb Meremuuseumi kasutusse koos vesilennukite angaaridega.
„Käesoleva projekti algust saab dateerida 2008. aastaga, kui augustis sai kokku eeltaotlus ning selle raames angaaride, kasarmu ja staabihoone taastamise eskiisprojekt. Selle edastasime Siseministeeriumile, kuhu oodati projekte Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavasse üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmesse. Sellele järgnes projekti kinnitamine valitsuse poolt 2009.a. märtsis ja EASile taotluse esitamine ," meenutas Dresen.
2009. aasta ja 2010. aasta kevad kulus KOKO arhitektidel projekteerimiseks, ehitushanke protsessid said läbitud sama aasta kevadel. Aprillis sõlmiti Nordeconiga leping ja ehitust alustati pidulikult 11. mail 2010. Sadamakaide renoveerimist alustati juba mõnevõrra varem.
Kolm etappi, millest üks seisab veel ees
I etapp kestis 2006.-2008. a. ja selle raames:
ehitati sadamahoone
rajati väliekspositsioon (ankrud, vanad kahurid ja meremärgid)
tehti mänguväljak
renoveeriti kai nr. 38 see osa, mille ääres seisab praegu jäämurdja Suur Tõll
alustati pika merre ulatuva 37. kai renoveerimisega
paigaldati kaks 40 meetri pikkust ujuvkaid
Avamine: 2008. aasta septembris
2008.-2012. a. ja selle raames:
renoveeriti angaarid koos ekspositsiooniga
korrastati angaare ümbritsev ala
ehitati lõplikult välja kai nr. 38, koos kommunikatsioonidega ja graniitkividest katendi rajamisega
renoveeriti täielikult kai nr. 37 koos graniitkividest katenditega
paigaldati kaks ujuvkaid kai nr. 37 äärde
toodi veest välja ja paigutati angaari allveelaev Lembit
paigutati suured laevad Kalev, Suurot, Torm ja Grif kiilplokkidel välieksponeerimisalasse ehk kuivale maale
Avamine: 2012. aasta mais
III etapi käigus plaanitakse:
ülejäänud ajaloolise Lennusadama ala korrastamist koos kasarmu- ja staabihoone renoveerimisega
sadamakaide lõplikku renoveerimist, mis muudaks kogu sadama täies ulatuses ohutuks
2012. aastal soovib Lennusadam tervitada vähemalt 100 000 külastajat. „Hetkel võib öelda, et oleme prognoosist ees ja loodame, et suudame seda tendentsi hoida," ütles Dresen lõpetuseks.
_____________________________
I etapp - Riikliku Arengukava 2004-2006 meetme "Turismi arendamine" keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektide programm
Projekti nimetus: Eesti Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsiooni väljaehitamine Lennusadamas.
Projekti maksumus: 2 862 823 eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 1 917 349 eurot
II etapp - Elukeskkonna arendamise rakenduskava meede „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine"
Projekti nimetus: Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseum-külastuskompleksiks - Lennusadama arendusprojekti II etapp.
Projekti maksumus: 13 486 349,93 eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 9 235 233,22 eurot