Uutesse hoiukohtadesse toimetati 15 looma, kelle tervislik seisukord pole kiita: neil on ussid ja täid, kabjad ja hambad hooldamata. Kui Shetlandi ponid saavad külmas hakkama, siis Araabia tõugu hobuste nahka katab niiskusest ja parasiitidest tekkinud koorik.

Suvel andis kohalik konstaabel veterinaarkeskusele teada, et Sooniste mõisaomaniku hobused murravad koplitest välja, lõhuvad heinarulle ja tallavad vilja. Kontrollaktis oli kirjas, et koplid olid suhteliselt paljaks söödud.

16. juulil 2013. aastal tegi Raplamaa Veterinaarkeskus oma kontrollaktiga ettekirjutuse Monika Corinne Friedel-Isabel Rentelnile, et tagada hobuste nõuetekohane söötmine ja jootmine, parandada loomade pidamistingimusi ja tagada talvel koht tallis.

Omanikul on väga korralik tall, kuid loomad seal ei viibi. Nad on end toitu otsides välja murdnud ka tarastatud koplitest ja tekitanud ootamatult teele ilmudes liiklusohtlikke olukordi.

Samutati kohustati PRIAs registreerima omaniku kasutuses olevad loomakasvatushooned ja alad. Ettekirjutuse tähtajaks määrati 15.oktoober 2013. Loomaomanikku esindav advokaadibüroo palus ajapikendust kuni 15.11.2013 ja veterinaarkeskus seda ka võimaldas. Advokaadibüroo kirjutas, et klient on alustanud probleemi lahendamist ja suhtub asjasse tõsiselt. Kuid nimetatud tähtajaks ei olnud omanik loomade pidamistingimusi parandanud, hobustele ja ponidele ei ole võimaldatud kohta tallis, jootmine ei vasta nõuetele ning hobused hulguvad vabalt ringi. Sügise jooksul on vallavalitsuse esindaja käinud mitmel korral loomadele vett ja heinu ette andmas. Ka naabrid on vabatahtlikult hoolitsenud. Kuna olukord ei paranenud, tegi veterinaarkeskus tänavu 14. jaanuaril otsuse hobused ja ponid loomaomanikult ära võtta ja anda üle Märjamaa vallavalitsusele.
Eine lumisel väljal. Foto: Mati Erik

Vald peab loomi ühe kuu hoidma (sh ka ravima, kiibistama, registreerima), seejärel tuleb korraldada nende müümiseks oksjon. Hinnanguliselt kulub loomade transportimiseks, ravimiseks ja hoidmiseks 8000 eurot.

Sügisel viis omanik viis hobust ära, kuid ülejäänud kari pidi kehvades oludes kuidagi toime tulema. Püüdjatel oli tõsine tegemine, et üsna metsikud loomad üldse talli saada, sest nad polnud harjunud sinna minema. Üks hobune tõmbas end lahti ja kappas, päitsed peas, mitu kilomeetrit eemale Leevre külla, kust ta lõpuks taluõuest kätte saadi. Mõnele hobusele tegi loomaarstilt enne rahustava süsti, et neid õnnestuks järelhaagisese paigutada.
Varss ei tahtnud talli minna ja viskas end pikali maha. Foto: Mati Erik

Endine Sooniste kandi elanik Rita Randviir, kes peab hobuseid Ellamaal, tõi välja kuuldused, et Sooniste hobuseid seostatakse temaga.

„Mina olen täiesti tavaline „vabatahtlik". Minu juures on kaks Corinne hobust, omal ajal võtsin nad täiesti näljutatuna ja haavatuna enda juurde. Keegi nende ülalpidamise eest mulle ei maksa. Nälga ma neid ka ei jäta," kinnitas Randviir.

Ta ütles, et varem aitasid nad abikaasaga Corinne hobustele heina ette panna ja viisid sinna ka oma ostetud heina. Ta ei pea õigeks proua Corinne hoiakut, et kogu küla peab hoolitsema tema hobuste eest. „Ta aina saadab sõnumeid, et ma teeks seda ja teist. Kuid igal asjal on piirid. Aitasin seni, kuni sain. Nüüd elan kaugemal ja Soonistes enam tihti ei käi, vaid mööda sõites. Meil ja kogu külal on äärmiselt hea meel, et lõpuks leidis lugu lahenduse ja enam ei pea meie ega naabrid vaeseid hobuseid karjatama," ütles Rita Randviir.

„Loodan, et nende loomadega läheb hästi. Meil tuleb veel pikalt nendega tegeleda," ütles päästeoperatsioonil osalenud abivallavanem Triin Matsalu. Kuna karjas oli ka täkk, siis on üsna tõenäoline, et osa märasid on tiined.