FOTOD: Kuidas toimus hobuste päästmine Märjamaal
Loomakaitsenõuete olulise rikkumise tõttu võttis Raplamaa Veterinaarkeskus loomapidaja Monica Corinne Friedel-Isabel Rentelnilt ära hobused ja ponid ja annab need üle Märjamaa Vallavalitsusele vastavalt loomakaitseseaduse § 64 lg 1 ja 2.
Uutesse hoiukohtadesse toimetati 15 looma, kelle tervislik seisukord pole kiita: neil on ussid ja täid, kabjad ja hambad hooldamata. Kui Shetlandi ponid saavad külmas hakkama, siis Araabia tõugu hobuste nahka katab niiskusest ja parasiitidest tekkinud koorik.
Suvel andis kohalik konstaabel veterinaarkeskusele teada, et Sooniste mõisaomaniku hobused murravad koplitest välja, lõhuvad heinarulle ja tallavad vilja. Kontrollaktis oli kirjas, et koplid olid suhteliselt paljaks söödud.
16. juulil 2013. aastal tegi Raplamaa Veterinaarkeskus oma kontrollaktiga ettekirjutuse Monika Corinne Friedel-Isabel Rentelnile, et tagada hobuste nõuetekohane söötmine ja jootmine, parandada loomade pidamistingimusi ja tagada talvel koht tallis.
Omanikul on väga korralik tall, kuid loomad seal ei viibi. Nad on end toitu otsides välja murdnud ka tarastatud koplitest ja tekitanud ootamatult teele ilmudes liiklusohtlikke olukordi.
Vald peab loomi ühe kuu hoidma (sh ka ravima, kiibistama, registreerima), seejärel tuleb korraldada nende müümiseks oksjon. Hinnanguliselt kulub loomade transportimiseks, ravimiseks ja hoidmiseks 8000 eurot.
Endine Sooniste kandi elanik Rita Randviir, kes peab hobuseid Ellamaal, tõi välja kuuldused, et Sooniste hobuseid seostatakse temaga.
„Mina olen täiesti tavaline „vabatahtlik". Minu juures on kaks Corinne hobust, omal ajal võtsin nad täiesti näljutatuna ja haavatuna enda juurde. Keegi nende ülalpidamise eest mulle ei maksa. Nälga ma neid ka ei jäta," kinnitas Randviir.
Ta ütles, et varem aitasid nad abikaasaga Corinne hobustele heina ette panna ja viisid sinna ka oma ostetud heina. Ta ei pea õigeks proua Corinne hoiakut, et kogu küla peab hoolitsema tema hobuste eest. „Ta aina saadab sõnumeid, et ma teeks seda ja teist. Kuid igal asjal on piirid. Aitasin seni, kuni sain. Nüüd elan kaugemal ja Soonistes enam tihti ei käi, vaid mööda sõites. Meil ja kogu külal on äärmiselt hea meel, et lõpuks leidis lugu lahenduse ja enam ei pea meie ega naabrid vaeseid hobuseid karjatama," ütles Rita Randviir.
„Loodan, et nende loomadega läheb hästi. Meil tuleb veel pikalt nendega tegeleda," ütles päästeoperatsioonil osalenud abivallavanem Triin Matsalu. Kuna karjas oli ka täkk, siis on üsna tõenäoline, et osa märasid on tiined.