Ääsmäe külast kogemata mööda sõita ei ole võimalik. Keset küla peatee kõrval paiknevat heinamaad troonib efektne maamärk.  Kusjuures tegemist ei ole niisama laest võetud kujundusega, Ääsmäe nimi tuletatud sõnadest tuli ja mägi ning ka sildi tähekuju meenutab tulesädemeid ja tähise vorm kõrge leegiga lõket. Külatähis avati 2011. aasta sügisel, mil Ääsmäe pidas väärika numbriga sünnipäeva - 770 aasta möödumist küla esmamainimisest. Kuigi tähekuju on ehk pisut lõivu maksnud edevusele ja loetavus kaugemalt ei pruugi olla liiga kerge, köidab taies kahtlemata tähelepanu.


Maidla kohaliku põllumehe maadelt välja kaevatud ligi kümnetonnisele kivimürakale ei osanud külarahvas alguses otstarvet leida. Nüüd tervitab see vägev looduse looming tulijaid Hageri ja Kiisa teeristil tiigi ääres, paksust plekist küla nimetähed peal. Vaeva ja kahe traktori kandejõudu nõudev ettevõtmine oli see kivi kandmine, aga silmale nüüd väärikas vaadata. Ja kõik omaküla meeste töö ja käteosavus.

Aila külast läbisõitjat tervitab võimas, kaugelt üle täismehe pea kõrguv taluviit. Ju peab Andrese talu peremees auasjaks väärtustada oma majapidamist sellise viimistletud ja hästi teostatud talutähisega, mis ilmestab ka külapilti. On kaetud informatiivsuse külg, Andrese talu külalistel ilmselt teelt eksimist peljata ei tasu, lillepotid annavad lisaks visuaalse aktsendi.

Jõgisoo Tooma talu suunaviit on lihtne ja maalähedane, kuid oma konkreetsuses ja lakoonilisuses veenev. Tekitab tunde, et küllap on peremees pikkadel suveõhtutel oma käega saaginud, hööveldanud, nii nagu mehed muiste, vanasti suutis ilmselt iga peremees omaenda talule nimesildi meisterdada. Olgugi, et tänapäeval saab kõike osta, ka talunime saab soovi korral tõenäoliselt kuldset karva läikivale metallplaadile timmida ja päikse kätte veiklema sättida, kuid eestlaslikku traditsiooni kannab ikka pidunikerdus ja looduslähedus.

Maidla küla Uustalu talusilt on pehme joonega ja lustaka voogava tähekuju valikuga. Lisaks veel funktsionaalsus, sildi tagumine pool peidab postkasti.

Talu maamärk võib olla ka hoopis ebatraditsioonilisem, korralikke põllukive leiab nii oma majapidamisest või ehk naabrimehe käest, igal kevadel natuke punast ja kriim musta värvi ning armas ja efektne tulijat tervitav putukas ongi kodutee alguses olemas. Pildil olev triinu on püütud kinni Jõgisoo külas, talusilti ennast küll ei olnud, aga ehk on juba põrnikas endas vihje talunimele, et ongi Lepatriinu nimeline kodu?