FOTOD: Mida leiti arheoloogilistel kaevamistel Alt-Laari linnamäelt?

Tartu ülikool korraldas selle aasta 10.-20. juunil Vahessaare kü­las Alt-Laari linnamäel arheoloogilised väljakaevamised. Tööd toimusid arheoloogiakabineti vanemteaduri Heiki Valgu uu­rimisprojekti raames ja nende eesmärgiks oli täpsustada lin­namäe kasutusaega. Kaevamisi viis läbi arheoloogiadoktorant Anti Lillak, töödest võtsid osa ülikooli tudengid ning teised ajaloohuvilised. 15. juunil korraldasime mäel rahvusvahelise programmi Est-Lat-Rus projekti „Arheoloogia, Võim ja Ühis­kond" egiidi all teabepäeva, mil tutvustasime huvilistele kae­vamiste käiku ja põnevamaid leide.

Varem on Alt-Laari linnamäel proovikaevamisi tehtud 1927. aastal (töid juhatas Harri Moora), mil siit leiti savinõukilde, loomaluid ja rauast nooleots. Linnus dateeriti leidude põhjal I aastatuhande teise poolde pKr. 2008. aastal kaevas Heiki Valk Alt-Laari mäest vaid umbes poole kilomeetri kaugusel olevat Erumäe kantsi, mis oli (ilmselt mitte pidevalt) olnud kasutuses 4.-12. sajandini. Samal aastal viis Anti Lillak läbi päästekaeva­misi Alt-Laari linnuse kõrval oleval muinasasulakohal, mis oli uue tee ja autoparkla ehitamisega saanud osaliselt kannata­da.

Tänavuste uuringute raames tegime linnamäe õue kirdepool­sele servale 8 m2 suuruse kaevandi. Lootsime siit leida kuna­giste kaitseehitiste, näiteks palktara põlenud jäänuseid. Um­bes 80-120 cm sügavusel praegusest maapinnast paljastusid­ki mõned söestunud palgijupid. Nendest võetud söeproovide laboris tehtav süsinikanalüüs võimaldab lähiajal selgitada, millal puud on langetatud ja ehituseks kasutatud. Saadud esemeleidude põhjal võib aga oletada, et Alt-Laari linnamä­gi oli peaasjalikult kasutuses viikingiajal (9.-11. sajandil pKr). Eestis ja naabermaades on sellest ajast teada üsna palju linnu­seid. Neist Alt-Laarile lähimad asuvad lisaks Erumäe kantsile Peedul, Unipihal, Tartus, Aakres ja Otepääl. Viikingiaegsetele linnamägedele on ka üsna tüüpiline kõrval paikneva asula­koha olemasolu; osa inimestest (tõenäoliselt ülikud ja nende kaaskond) elas linnuses, enamik inimesi aga avaasulas.

Lisaks arvukatele savinõukildudele, loomaluudele ning paari­le tillukesele ehtekatkele esines linnuse kaevamisleidude seas rauatööle viitavaid leide, näiteks raua sulatamisel maagist tek­kinud šlakki. Rauasulatamise kõrval on viikingiajal linnusel ka raudesemeid valmistatud, nagu näitab ainulaadne leid - se­paalasi. See on üsna väike rauast ese, mille kiilukujuline alaosa suruti puupaku sisse. Taolisi viikingiaegseid alaseid on teada küll mujalt Euroopast, kuid Eestist pole neid varem leitud.

Kui linnus oletatavasti millalgi 11. sajandi paiku maha jäeti, ei kadunud ta ometigi inimeste mälust. Vahessaare elanikud tea­vad tänapäevalgi rääkida salakäigust, mis ühendavat Alt-Laari linnamäge Erumäe kantsiga. Kas salakäik on ka tegelikult ole­mas olnud, pole kindel, sest sarnaseid lugusid on räägitud ka teiste vanade ehitiste kohta. Uuemal ajal on linnamägi olnud kasutusel kohaliku peoplatsina ning nõukogude ajal tasanda­ti ja laiendati mäge buldooseriga. Sestap oli ka meie kaevan­dis ligi nelja ruutmeetri jagu segatud pinnast, mis osutus liiga paksuks, et sellest täielikult läbi kaevata.

Kaevamistel kogutud leiumaterjal on läbitöötamisel ning mit­med uurimisküsimused alles ootavad vastuseid. Igal juhul pa­kub Alt-Laari linnus koos asulakohaga väga huvitavat ja väär­tuslikku lisa meie senistele teadmistele Eesti varasema ajaloo kohta.