FOTOD: Räpina Aianduskooli kasvuhoonekompleks on Eestis unikaalne

Räpina Aianduskool oli veel mõni aasta tagasi rumalas olukorras - aiandust õpetaval koolil puudus korralik kasvuhoone. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel muutus olukord kardinaalselt - ainulaadses kompleksis on võimalik kasvatada väga erinevaid kultuure. See ei ole aga sugugi kõik, kogu aianduskooli kompleks on saanud täiesti uue näo ning tehnikaparkki on oluliselt kasvatanud.

Räpina Aianduskoolil oli ka varem kasvuhoone, 1970ndatel aastatel ehitatu, mis oli suuresti amortiseerunud. Üks osa seisis kasutuskõlbmatuna.

„Uue kasvuhoonekompleksi rajamine oli kooli jaoks suur unistus ja taotlesime selle ehitamiseks vahendeid juba varemgi. Oleme aianduskool ja aiandus ilma korraliku kasvuhooneta on Eestis siiski hooajaline tegevus. Õpilasi on vaja õpetada aasta läbi," selgitas Räpina Aianduskooli direktor  Heino Luiga. Talveperioodil saab praktilisi tegevusi arendada vaid katmikalal.

Unikaalne kasvuhoone

Räpina Aianduskool soovis saada hoonet, mis ei oleks liiga suur, samas aga võimaldaks erinevate kultuuride kasvatamist ja kasvukeskkondade kujundamist. Enne kasvuhoone rajamist tutvuti parimate Euroopas pakutavate tüüpkasvuhoonetega, „Projekti arendamisega nägime tublisti vaeva ning kavandasime enda meelest parima õppekasvuhoone ja lõpuks saimegi sellise nagu soovisime," rääkis Luiga.

„Saime õppekompleksi, kus on lillekasvatuse-, köögiviljanduse- ning ka tootmisosakond, kus on võimalik viljeleda erinevaid kultuure. Kasvuhoone eri boksides on võimalik rakendada erinevaid temperatuuritingimusi, kastmisviise ja kastmise režiime, on võimalused ettekasvatamiseks ja jahutamiseks. Kasvuhoones on rakendatud ajakohane automaatjuhtimisprogramm. Lisaks sellele on siia projekteeritud maastikuehitajate hall, mis võimaldab maastikuehituse kursustel talvetingimustes ehitada ja harjutada," lisas direktor.

Leiab aina rohkem kasutust

Kasvuhoone on väga aktiivses igapäevases kasutuses. Seal toimub täienduskoolitusi ning sellega käivad tutvumas tegevaednikud ja ettevõtjad. Koolis töötatakse välja ka uusi õppekavasid, et anda õpilaste katmikalasele ettevalmistusele veelgi suuremat kaalu.

„Kool saab kasvuhoonest kasu ka seeläbi, et saame floristika õppegruppidele kasvatada ise lilled ning ei pea kulutama kooli eelarve raha nii palju lillede ostmiseks," rääkis Heino Luiga.

Kool sai mitmesugust tehnikat

Teise projekti raames sai Räpina Aianduskool leevendust ühele teisele juba aastaid kestnud murele  koolil oli tagasihoidlik masinapark. Nii saadigi 2008. aastal õppemajandisse järgmised masinad: Traktor Valtra A82 koos frontaallaaduriga; traktor New Holland; pöördader, külvik, kultivaator, randaal, taimekaitseprits, niiduk, ,mullafrees, haagis; tõstuk Weidemann koos lisaseadmetega ning taimede potitamise masin.

Õppekvaliteet on tuntavalt tõusnud

Kolmanda projektiga saadi 2008. aastal endale esinduslik pargihoolduse- ning maastikuehituse tehnika. Nende hulgas olid murutraktorid ning -niidukid, raiderid, trimmerid, hekilõikurid, oksapurustaja, mootorsaed ja lehepuhur. Lisaks ka elektrisaed, kivigiljotiin, taldvibraator ning muu vajalik.

„Õppetöö efektiivsus on kindlasti kasvanud. Ostetud masinad on igapäevaselt õpilaste käsutuses ning sellega on õpikvaliteet tõusnud," ütles Luiga.

Areng jätkub

Räpina Aianduskooli pere ei kavatse aga loorberitele puhkama jääda, õppetööd hõlbustavat tehnikat on plaanis lähiaastail juurde muretseda. Plaanis on soetada näiteks aiaprits, istutusmasin, kilepanemise masin, lehekoristusmasin, miniekskavaator ja palju muud.

Aiandushuvilisele noorele on seega loodud väga head tingimused, seda kõike naudib praegu üle 740 õpilase.

Lisaks uuele õppetehnikale ja õppekasvuhoonele läbis uuenduskuuri kogu Räpina Aianduskooli kompleks, selleks saadi 6,85 miljonit Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust ja lisandus Eesti rahastus 1,26 miljonit eurot.