Kõltsu mõisa ajalugu on uurinud tuntud mõisauurija, ajaloolane Ants Hein. Viimane uuring Kõltsu mõisa kohta valmis tal mullu oktoobris. Väga palju andmeid Kõltsu mõisa kohta ei ole, kuid on teada, et see kujundati Põllküla mõisa maadest 1806. aastal. Hiljem, 1860. aasta paiku, läks Kõltsu Otto von Uexkülli kätte, kellele kuulusid juba mitmed mõisad Läänemaal. Kõltsu, mida saksapäraselt ka Wellenhofiks (lainemõis) kutsuti, meeldis iseäranis Ottost 40 aastat nooremale naisele Benedictele. Kui Otto von Uexküll 21. veebruaril 1891 Roomas suri, tegi tema 31-aastane lesk otsuse, et ei asu elama ei Vigalasse ega Valgu mõisa, vaid ehitab välja oma lemmiksuvituskoha, toona ainult 100 tiinu ehk 0,18 adramaa suuruseks hinnatud Kõltsu. See, et mõisahoone nii romantiline sai, võis olla Benedicte teene.

Tegemist polnud ju mingi kõrvalise, raskesti ligipääsetava kohaga, sest juba 1870. aastast alates sõitsid Paldiskisse rongid ja Klooga raudteejaam jäi vähem kui tunnise tõllasõidu kaugusele. Pealegi kogus Laulasmaa suvituskohana kuulsust ja samasse kanti olid kerkinud veel mitmed nooblid villad.

Kui uskuda Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustamise Seltsi materjale, valmis Kõltsu uus härrastemaja juba selsamal 1891. aastal: ühtpidi 13, teistpidi 6,5 sülda, kaetud Soomest toodud impregneeritud sindlitega.

Kõltsu mõis ei olnud ainult noobel härrastemaja. Nimelt kujundas perenaine koos uue peahoone valmimisega välja ka suurejooneline iluaia. Rohkete lillepeenarde eest kandis hoolt koolitatud aednik.

Benedicte von Uexküll suri Kõltsus 30. novembril 1908 ja et tal polnud lapsi, otsustasid sugulased suvituskoha maha müüa. Ostjaks tuli Walter von Mohrenschild, kes oli sealkandis juba varemaltki veetnud mitu suve ja kelle isale kuulus sealsamas lähedal ka Käesalu mõis.

Mõisa kolis pioneerilaager

Pärast Teist Maailmasõda asus Kõltsu mõisas Leen Kullmani nim Klooga I pioneerilaager. Lastele ehitati mõisa territooriumile magamishooned, kasvatajate toad asusid häärberis. Suures saalis korraldati üritusi, kui õues vihma sadas. Laagri väravas oli teemakohased kujud: fanfaari puhuv pioneer ja Šiškini kuulsa maali ainelised kolm karu.

See oli omamoodi õnn, et mõisahoone laste, mitte aga sõjaväelaste kasutada anti. Vastasel korral oleks võinud seda tabada lähedal asunud Joa mõisa saatus. Muide, ka seal oli kunagi värvikate puitpitside, nikerdatud viilulaudade, aknaraamide ja rõdudega kujundatud Ponomarjovi villa, mis pärast korduvaid rüüstamisi üldse maha lammutati.

Kõltsu mõisa restauraatoritel vedas sellega, et varasematest aegadest oli üsna palju detaile säilinud, mida sai edukalt taastada. Alles olid kaks imelist kaminahju, söögisaali puittahvel lagi, parkett, põrandalauad, algsed uksed ja aknaraamid.

Mõisahäärberi uuestisünd


Kõltsu mõisa praegune valdaja otsustas häärberi restaureerida ja rajada selle ümber uuesti pargi. Hoone projekteerimist alustati 2007. aasta lõpus. Arhitekt Jüri Irik, sisekujundajad Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla taastasid hoone elamuna. Põhikorruse ruumide kasutusotstarve jäi suures osas samaks, lisaks avati tornis asuvasse mõtiskluskambrisse, kuhu mahub ainult üks tool, viiv puittrepp. Kunstnikud tegid oma tööd täie andumusega. Harva on objekte, kus saad valida mitte kõige odavama, vaid kõige sobivama materjali või mööblieseme. Võib vaid ette kujutada, missugune oleks villa siis, kui selle taastamist oleks tehtud riigihanke korras ainult odavamat hinda jahtides.

Erinevaid töid on teinud oma ala meistrid: maanteeäärse sepistatud piirdeaia ja väravad valmistas Kunstiakadeemia professor, kunstsepp Heigo Jelle. Imelised vitraažid on loonud vitraaži- ja maalikunstnik Valev Sein. Aia on projekteerinud aiandusarhitektid Ülle Grišakov ja Triin Järve. Hetkel käib töö merepoolse pargiosa korrastamisega, süvendatakse kraavid ja tiigid ning mõisapark saab kauni valgustuse.

Kõltsu mõisahoone uuestisünd toimus kiiresti. Juba 2010. aasta jõulude ajal peeti häärberi saalis meeldejääv jõulukontsert. 2011. aasta algul korraldati siin vastuvõtt Sloveenia presidendile.

Kuulsust koguv kontserdipaik

Kõltsu mõis on sobiv koht pidulikeks vastuvõttudeks, siin on korraldatud ka seminare, ärikohtumisi, aga ka juubeleid ja muid tähtpäevaüritusi. Kõltsu mõis on avatud ilusateks, väärikateks ja meeldejäävateks sündmusteks.

Möödunud aasta suvel kogus Kõltsu mõis tuntust kontserdipaigana. Mõisa elu korraldaja Pille Lukin-Kangur ütles, et esimene suvi oli mõisaaias mõnes mõttes katsetuste aeg. „Me proovisime erinevaid esinemispaiku ja kutsusime külla eelkõige esinejaid, kes meile endile väga meeldivad. Kõltsu Mõisa Augustimuusika sarjas andsid kontserdi Liisi Koikson, Laura Põldvere ja Hedvig Hanson koos teiste suurepäraste eesti muusikutega.

Koostöös Eesti Kontserdiga esinesid meil eelmisel suvel Rootsi jazzlauljatar Viktoria Tolstoi Rootsist, keda saatis Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhtimisel ning kuu lõpus olid meil külas Weekend Guitar Trio koos Draamateatri näitlejatest kitarristidega.

Tänavusuvised plaanid pole veel viimaseni paigas, kuid juba praegu võib öelda, et Kõltsu Mõisa Augustimuusika sari jätkub. 3. augustil annavad ühise kontserdi Tõnis Mägi ja Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatamisel. 16. augustil esinevad meil Lenna Kuurmaa, Märt Avandi ning puhkpillikvintett Reval Wind oma uue kavaga „Öö valge on õnn".

Samuti on lubanud Hedvig Hanson ühel sumedal juulikuuõhtul koos Andre Maakeriga esitada meile erinevate rahvaste armastuslaule ning kui Kuressaare teatrile vähegi sobib, siis suve lõpupoole saame nautida August Milleri näidendit „Hind", mille on lavastanud Heiti Pakk. Kontsertide tarvis peaks mõisahoone taha kerkima ka statsionaarne lava."