Varsti aga, kahjuks, Ilmi silda ega oja tee pealt mööda minnes/ sõites enam näha pole, sest võimsad hundinuiad on ojas võimust võtnud. Ojapõhi on paksult kaetud haisva mudaga ning allavoolu soos on kobraste langetatud puud veevoolu takistanud. Edasi liikudes on niigi käänulise oja vee liikumist segamas kopratammid.

Oja on suuremas osas kaetud „kauni" rohe-vaibaga, vee liikumine praktiliselt puudub ning suured puud surevad seistes, sest nende juured on kaetud vesise pinnasega. Sellel aastal oli olukord madala vee taseme tõttu hästi näha.

Sääsküla oja halb seisund võib kaudselt mõju avaldada ka kevadistel üleujutustel Aravete alevikus - Preediku (Mägise) paisjärve ehitatud olematu paisregulaator ei lase vajadusel järve veetaset muuta ega ka järve puhastada. 

Kaasaegsem veetaset reguleeriv rajatis oleks vajadusel veekoguste muutmisel abiks nii Aravete alevikule, kui Sääsküla ojale.

Nii Ambla vald, kui MTÜ Sääsküla Külaselts koos külaelanikega on mures looduse tekitatud olukorra pärast ning otsivad võimalusi, et leitaks lahendus Sääsküla oja puhastada nii, et vesi saaks jälle vabalt oma iidses sängis voolata.

Kokkuvõttes mõjutavad nii Aravete aleviku suurvesi, Preediku (Mägise) paisjärve/regulaatori ja Sääsküla oja halb seisund Ambla jõge, mis juba praeguste hinnangute alusel on ametlikult tunnistatud kesiseks. Sääsküla oja suubub Ambla jõkke, Ambla jõgi suubub Jägala jõkke... Jägala jõgi suubub aga omakorda otse Läänemerre...