FOTOD: Septembris avab uksed uuenenud Eesti Loodusmuuseum
Ehkki igas saalis on veel töö pooleli ning avamiseni on ligi kolm nädalat aega, oli Loodusmuuseumi direktor Heidi Vilu lahkelt nõus läbi viima ekskursiooni. On just tema see inimene, kelle eestvedamisel nii see projekt, kui ka paljud teised Loodusmuuseumiga seotud arendusplaanid kõige otsesemalt seotud on.
Rõhk kvaliteetsel loodusharidusel
Kes Loodusmuuseumis varem käinud on, sel on teada, milline see enne remonti välja nägi, kes mitte, see vaadaku allolevaid fotosid.
Eesti Loodusmuuseumi üks olulisemaid suundi on praktilise loodushariduse andmine, peamiselt käivad loodusõppe ja bioloogiatunde muuseumis läbi viimas Tallinna ja Harjumaa õppeasutused. Varem oli selleks ruumi vähe, olemasolevad ruumid olid amortiseerunud, probleeme oli ventilatsiooniga. Nüüd, kus mõned seinad on maha võetud ning kogu muuseum saanud uue ventilatsioonilahenduse, on õppijail nii rohkem ruumi kui ka õhku. Ehitati uus õppeklass ning suur näitustesaal koos loenguruumiga.
Avatud on nüüd ka õuesõppeklass, jah, Vanalinna südames.
Loodusmuuseum ja masu
Veel mõni aasta tagasi soovis Eesti Loodusmuuseum oma maja. Vanalinnas on küll kena ja uhke olla, kuid ruumi on vähe ning näiteks liftist ei saa siin juttugi olla - muuseum on viiekordne - kelder pluss neli korrust. Suurema grupiga oli hoones liikumine pea võimatu ning mahukamate näituste korraldamisest sai vaid unistada. Siis tuli aga masuaeg ning nii lendas oma maja võimalus nelja tuule poole.
Niisiis tuli hakata mõtlema, mida olemasolevaga peale hakata.
Kallis ja keeruline projekt
Otsustati esitada taotlus Euroopa Regionaalarengu Fondilt raha saamiseks. See rahuldati. Käesoleva aasta alguses alustati renoveerimistöödega.
Vanalinnas asuva ning ühiskondlikuks kasutuseks mõeldud puumaja renoveerimine ei olnud sugugi odav ja kerge töö. Nõudeid, mida taolise hoone kordategemisel järgima peab, on rohkem kui küll. Ette tuli ka sellist, millega projekti koostamisel arvestada ei osatud. Näiteks selgus Päästeametiga maja üle vaadates, et tulekindlaks tuleb ehitada ka kõik vahelaed.
Topised korda
Mida siis projekti käigus veel tehti? Oluliselt värskendati metsade ja soode ekspositsiooni - välja vahetati osa museaale ning uuendati vitriinide sisu. Looma- ja linnutopised aga vaatas üle taksitermist, kes neile värskema ilme andis.
Üldise remondi ja värskenduse kõrval väärib märkimist suure saali ümberehitamine, kus saab nüüd rohkem ruumi nõudvaid üritusi-näitusi korraldada. Septembris taasavataksegi muuseum külastajatele suure seenenäitusega, aga Heidi Vilu sõnul on peagi tulemas ka põnev näitus, mis tutvustab looduses varitsevaid ohtusid. Enne seda aga septembri lõpus kalade ning oktoobris mineraalide näitus. Samuti hakkab muuseumis toimuma senisest enam loenguid, filmiõhtuid, hariva sisuga lasteetendusi jms-st. See kõik on võimalik tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele, mis on muuseumi lähiaja projekte rahastanud enam kui 150 tuhande euroga.
Muuseum muutus kaasaegsemaks
Selleks, et tänapäeva inimene end muuseumis imelikult ei tunneks, peab talle andma asju katsuda või veel parem, näidata talle midagi ekraani vahendusel. Ka Loodusmuuseumi inimesed on sellele mõelnud. Nii on mitmesse ruumi paigaldatud ekraanid ja projektorid. Tulevikus on plaan näitused ka Internetti kolida, virtuaalnäitusi saab vaadata muuseumi vastvalminud koduleheküljelt www.loodusmuuseum.ee.
Sajaprotsendiliselt on uuenenud näitusesaalide valgus- ja helilahendus. Loodusmaastikud on valgustatud samamoodi kui kunstiteoseid Louvre muuseumis Pariisis. Näituseid ja püsiekspositsiooni aga hakkab saatma teemakohane helitaust.
Uue kuue saab ka avastuste ruum, mis on mõeldud eelkõige lastele. Siin ei ole asjad mitte klaasi taga, vaid neid saab oma käega katsuda ja tunnetada. Avastuste ruumiga on muuseumil suured plaanid - järgmisel aastal ehitatakse see senisest interaktiivsemaks. Kui veel kaugemale tulevikku vaadata, on direktor Heidi Vilu kinnitusel kavas uuendada ka kogu püsiekspositsioon.
Projekti nimetus: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine Eesti Loodusmuuseumis
Projekti meede: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine
Projekti maksumus: 840 141 eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 665 829 eurot
Omaosalus: 174 312 eurot
