FOTOD: Šoti mägiveised söövad Saaremaa rannikut ilusaks
Kogu asja veab Kaido Eigo, kes lisaks kasvatab ka lambakarja. Viimased ei suuda aga võssa kasvanud rannaniitusid ja randasid hooldada, suure pindala ja keerulise maastiku tõttu.
„Mägiveised on parimad hooldajad meie aladele, kus on vaja tõrjuda taastatud aladelt uut võsa pealekasvu ja madalaks süüa ka sellised taimed millest lambad ja hobused suurt lugu ei pea," ütles Eigo.
Tema sõnul peaks mõne aasta pärast mereäärne piirkond hoopis teistsugune välja nägema, kui mägiveised on selle piltlikult öeldes ilusaks söönud.
Mägiveise ootamatu kasutegur
See, et mägiveis on ideaalne selliste maaalade hooldamiseks, oli teada fakt. Käesoleva artikli lõpus on ära toodud veel mägiveiste kasvatamise plusse, kuid üks oluline kasutegur selgus alles siis, kui veised juba tegutsema olid asunud. Nimelt on mägiveiste pidamine hea viis kuidas hundid kariloomadest eemal hoida. Aga just hundimure on nii Saare- kui ka Hiiumaal viimasel ajal eriti teravalt esile kerkinud.
Huntide tõttu peab veiseid juurde ostma
Mägiveised on head paljunejad, nad võivad poegida veel ka 18 aasta vanuselt, ometi tuleb Eigol loomi siiski juurde osta, et plaanitud tööd saaks ka edukalt ellu viia.
„Loomi lausa peab juurde ostma, kuna meie hooldusaladel toimus möödunud aastal 13 akteeritud rünnet lammastele, mille tulemusel murti 48 isendit. Seega ei ole lambakasvatuse laiendamine enam võimalik - ei ole abi ka hundikindlamatest aedadest, millede rajamine - oma kogemustest 50ha kohta umbes 20 000 eurot - ja edasine hooldus on kallis ning väga töömahukas," rääkis Eigo. Ka kaitseaias on lambaid rünnatud, tänavu juba kaks korda, elu kaotas kokku neli lammast.
Loodud on mittetulundusühing
Kaido Eigo on MTÜ Võhma Kivikülv juhatuse esimees, selle ühingu peamine eesmärk ongi Mustjala vallas asuvate ilusate ja väärtuslike maastikute taas kasutusele võtmine. Sealhulgas soovitakse säilitada looduse mitmekesisus ning alade atraktiivsus.
Ühingu tegevusvaldkond on niisiis maastikuhooldus ning loomakasvatus maastikuhoolduse eesmärgil. Lisaks soovitakse aga propageerida loodusturismi, projekteerida ja rajada matkaradu . Eesmärke on veelgi.
Projekti vormistamine võttis aega
Selleks, et mägiveiseid muretseda, kirjutati projekt, et saada toetust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist. Soovituse andis selleks Keskkonnaamet. Siis toimus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) teabepäev, kus tutvustati projekti tingimusi. Eigo meenutas, et projekti enda kirjutamine võttis aega kuid, kuna KIK küsis pidevalt täiendavaid küsimusi. Selleks, et asi ikka õige oleks. „Mäletan, et üheks pähkliks osutus projekti eesmärgi sõnastamine. Kui ma ei oleks vahepeal ise osalenud projekti kirjutamise koolitusel oleks ehk kauemgi läinud. Lõpuks selgus, et eesmärgiks pidi märkima mitte tegevuse vaid tulemuse," meenutas Eigo.
Seega oli Kaido Eigol abilisi, kes teda konsulteerisid, riigihanke ja lepingu sõlmimise viis MTÜ ise läbi.
Mis onVõhma kivikülv?
Võhma Kivikülvi on tekkinud moreense lähteaine läbiuhtumisel Läänemere varasemate staadiumite aegu. Väiksemate kivide seas leidub hajusalt ka suuremaid, kuni kahemeetrise läbimõõduga rahnusid.
Kivide korjamise tõttu hunnikutesse ja kiviaedadesse juba alates muinasajast, pole kivikülvi esialgne ilme ja kivide looduslik asetus täielikult säilinud. Eeldatavalt looduslikus asukohas olevaid rändkive on rohkem ala keskosas, maanteest idas. Hajusalt leidub suuremaid rändkive kõrgusega kuni 2 m.
Objekti idanurgas asub nooremast rauaajast pärit Võhma maalinn. Kivikülv tervikuna on ka arheoloogiamälestis.
Mis loom on mägiveis?
Šoti mägiveis on kasvult väike. Karv on pikk, aluskarv tihe. Tavaliselt on loomad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Lehmade emaomadused on suurepärased. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on nad teiste veistega võrreldes pikaealisemad, keskmine lehmade poegimisiga on 37 kuud. Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, kasutavad hästi kidurat karjamaarohtu ja võsa. Talvituvad veised meelsamini väljas kui varju all, seetõttu on nende pidamine vähenõudlik ja odav. Haigestumise risk on väiksem kui teistel tõugudel. Šoti mägiveis on äärmiselt sõbralik, kui teda kasvatamisel hästi kohelda. Šoti mägiveise liha on eriline, looduslähedane ja tervislik, seda peetakse modernseks terviseroaks, on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid sisaldab rohkesti valku ja rauda.
Allikas: www.lihaveis.ee
Hind: Kaido Eigo ütles, et nemad korraldasid mägiveiste ostmiseks vähempakkumise ning said 0,8 kuni 1,5 aastased mullikad kätte peaaegu 1000 euro eest (üks loom).
Muide, Eestis saab osta ka mägiveiselihast tooteid. Mustjala vallas asuv Ranna-Villa müüb lisaks laagerdunud lihale ka mägiveise konservi, hakkliha ning suitsuvorsti.
Projekti nimetus: Šoti mägiveiste ost I kaitsekategooria elupaikade hooldamiseks Saaremaal
Projekti meede: Looduse mitmekesisuse säilitamine
Projekti maksumus: 19 646,44 eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 17 681 eurot
