Kontserdi igale muusikalile iseloomulike kostüümide ning lavalise liikumisega pani kokku Toila Gümnaasiumi õpetaja ja seltsingu Muusikal juht Anu Pungas.

Rõõmu kordaläinud esinemistest oli nii juhendajal kui lastel.
„Jäin kõigega rahule, muusikaliõhtu läbiviimisel oli tunda head kokkukuuluvustunnet, terve seltskond seisis õnnestumise nimel õlg-õla kõrval. Loodan, et suutsin mõnes inimeses, kes siiani polnud veendunud, kas laval on hea, selgeks teha, et tegelikult on seal väga vahva olla. Kõik osalejad ütlesid pärast, et tahaksid jätkata, lapsed arvasid lausa, et tahaks iga päev ühe etenduse teha," rääkis Anu Pungas.

„Päris ausalt - näidake mulle ette keegi teine, kes oleks suutnud oma põhitöö kõrvalt mitusada Toila valla suurt ja väikest varvast tantsima ja mitukümmend suud eri kõrgustel laulma on panna! Olen uhkusega toilakas ja veel uhkem, et meil sellised vahvad inimesed siin on," ütles muusikaliprojektis kaasa teinud Toila Gümnaasiumi vilistlane ning valla noortekeskuse juhataja Merle Harjo.

„Mul on tohutult hea meel, et mind sellesse projekti kaasati ning et olin piisavalt tragi end kodust välja ajama ja selles osalema. Terve meie seltskond oli täis suurepäraseid lauljaid ja tantsijaid. Meie entusiasm kasvas ja kasvas koos ajaga, mis jõudis suurel kiirusel esietendustele lähemale. Mõni päev enne 10. ja 11. maid nägid mu näpud ainult niiti ja nõela, mu tuba oli tõeline kostüümiladu, unenägudes laulsin ja tantsisin, kuid ei puudunud ka košmaarid ebaõnnestunud esinemistest ja apsudest. Viimase etenduse ajal viimaseks etteasteks valmistudes oli aga riietusruumis kurba nooti kuulda ja tunda - „Nii kahju, et see juba läbi saab!" Muusikalis osalemise käigus sain aru, kui palju mulle tegelikult laval esineda meeldib!" kirjeldas oma emotsioone Toila Gümnaasiumi endine õpilane, praegu Jõhvis õppiv Kertu Müür.

Neile, kes see kord muusikaliõhtutele ei jõudnud, ütleb Anu Pungas lohutuseks, et ehk õnnestub mõne aja pärast veel üks etendus anda, kuid midagi kindlat veel lubada ei saa.