Olukord oli päris hapu

Võhma linna põlevkivikatlad olid nii vanad ja väsinud, et automaatika peale ei saanud seal enam loota, üks mees pidi kogu aeg valves olema, et süsteemi töös hoida ja reageerida erinevatele riketele. Nüüdki ei saa päris ilma inimese käeta hakkama, aga valves olev inimene saab ka koduarvutist, interneti teel, süsteemis mõningaid toiminguid teha ja korraldusi anda. Lisaks kulub tund päevas sellele, et katlasse hakkepuitu laadida.

Põhimõtteliselt jaguneski projekt kaheks, üks osa oli hakkepuidu katlamaja ehitamine ning teine osa vanade keskküttetorude välja vahetamine. Nüüd ongi Võhma linn üks väheseid Eestis, kus kõik soojatrassid on välja vahetatud.

Tasuvusuuring oli isegi pessimistlik

Raha taotlemiseks pidi koostama tasuvusuuringu, mis tõestaks, et tulevane projekt on tõsti raha- ning keskkonnasäästlikum kui praegune olukord. Avo Põdra sõnul näitas tasuvusuuring, et projektil on igati mõtet:

„Tagantjärele võib öelda, et see oli isegi pessimistlik, sest praegu, mil põlevkiviõli hind on teinud suurema tõusu, kui siis võis ette näha, oleme me veel rohkem finantse säästnud. Mitmed Eesti paigad on oma põlevkivikateldega väga hädas," rääkis Põder.

Soojahind ei ole tõusnud ning võib-olla hakkab isegi langema

Küttesüsteemi uuendamine tõi positiivset ka kohalikele inimestele. Esimene kasu on varustuskindluse paranemine, mis tähendab, et inimene võib kindel olla, et uus süsteem naljalt üles ei ütle ning toasoe on garanteeritud 24/7.

Vähenenud on ka soojakaod:

„Kui varem oli talvel trasside peal näha, kuidas muru haljendab, siis nüüd on kaod tunduvalt väiksemad," rääkis Põder. Soojahind ei ole Võhma linnas juba kaua kerkinud ning lootus on, et kuue-seitsme aasta pärast võib see isegi odavamaks muutuda.  Nimelt võttis projekti rahataotleja AS Võhma ELKO tööde tegemiseks laenu. Kui selle tagasimaksmise periood lõppeb, võibki soojahind odavamaks muutuda.

Viimase, kuid mitte vähem olulisena, tõi linnapea välja selle, et hakkepuidu küttele üleminek annab mõningast leiba kohalikele inimestele. „Metsaalused on tunduvalt puhtamad, sest metsaomanikud toovad oma raiejäätmed soojafirmale, kes neid kokku ostab," rääkis Põder.

Jooksvalt tehti olulisi muudatusi

Keeruline oli projekti muudatusi sisse viia, kuid kuna kõik ettepanekud põhjendati rahastajatele kenasti ära, siis need ka rahuldati. Nii saime ehitada näiteks suurema hakkehoidla, kus hoiustatakse küttematerjali," rääkis Põder.

Teine oluline muudatus, mille projekti pidi sisse viima, oli hakkepuidukatla laaduri osas. Algselt arvati, et töö suudab ära teha väike traktor, kuid peagi sai selgeks, et tarvis oleks hoopis suuremat masinat, nii hangitigi võimas teleskooplaadur.

Hirmud ja kartused

Võhma linnapea Avo Põder ütles ausalt, et tal oli projektiga seoses ka kartusi. Üks neist tekkis selle tõttu, et linnal puudus varasem kogemus sellelaadse projekti läbiviimiseks, ka sellise hanke korraldamise kogemus puudus. „Kartsin, et firmadel on lihtne meil pakkumisega nahk üle kõrvade tõmmata, selgus aga, et võitjafirmad, kes tegid ühispakkumise, olid väga mõistlikud ning ei otsinud tingimata kõige odavamaid lahendusi," rääkis Põder.

Kuna projekti tempo oli kiire, siis hoiti hinge kinni ka hanke võitja väljakuulutamise järgselt. On ju teada, kui agarad on ettevõtted hankeid vaidlustama. Siin oli aga veel eriti plahvatusohtlik olukord, kuna seitsmest pakkumisest kaks edukamat olid peaaegu identse hinnapakkumisega. Rahulolematus tekkiski ning mõnda aega oli õhus vaidlustamine, kuid õnneks vaibus asi siiski maha.

„Ajal, mil hanke vaidlustamine oli tõsiselt õhus, ei saanud hanke võitja teha ka katla tellimust - ei olnud kindlust ja ettemaksuks katla eest oli vaja tasuda 30% summast. Siis, kui oli selge, et vaidlustamist ei tule, sai ka katel tellitud. Päris suure hilinemisega," meenutas Põder.

Uus ning väärt kogemus

Tagantjärele mõtleb linnapea Avo Põder, et ehk oleks lihtsam olnud võtta tööle projektijuht, sest aruandlust ja asjaajamist oli projekti raames päris palju. Samas sai nii mees ise, kui paljud teised linnavalitsuse töötajad hea kogemuse võrra rikkamaks.

Projekti nimetus: Võhma linna katlamaja ümberehitamine hakkepuidu küttele

Projekti meede: Taastuv­energia laialdasem kasutamine energia tootmiseks

Projekti maksumus: 791 523,25 eurot

Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetus:  395 761,62 eurot

Omaosalus: 395 761,63 eurot