Georg Lurichi mälestussammas hakkab võtma reaalset kuju
Kuidas oleme selleni jõudnud?
Kultuurilugu on kokku väga paljude lugude lugu. Mõned lood tuhmuvad aja kulgedes, mõned aga kestavad ja jäävadki särama. Väike-Maarjas sündinud ja siit oma teed laia maailma alustanud ning lausa Eesti rahvusluse sümboliks kujunenud Georg Lurichi lugu on üks olulisemaid ja kestvamaid. Valis ju rahvas Viru Vägevate selgitamiselgi Lurichi Paul Kerese järel teiseks suurmeheks ja tema säravast isiksusest kirjutab eelmise sajandi tegusid ja tegijaid kokku võttev raamat „Sajandi 100 suurkuju".
Mälestussamba püstitamise mõte hakkas Väike- Maarja kandis liikuma Georg Lurichi 125. sünniaastapäeva aegu, kui Väike- Maarja raamatukogus toimunud konverentsil tuletati taas põhjalikumalt meelde Lurichi elukäiku ja tema isikuga seotud saavutusi ning arutleti tema laialdase ja muljetavaldava teenetepagasi teemal.
Tõdeti, et Lurich väärib monumenti ja seda just oma sünnikohas Väike-Maarjas.
Kas aga meie võimuses on selle püstitamine? Sealt peale hakati suunduma mälestussamba püstitamise rajale.
Georg Lurichi 130. sünniaastapäeva 2006. aastal tähistati suurejooneliselt ja kindla plaaniga teadvustada Lurichi olulisust ühiskonnas laiemalt ning püüda mõista tema fenomeni. Süvenes soov põlistada juba oma eluajal Eesti rahvuslikuks legendiks muutunud Georg Lurichi mälestus.
2008. a moodustas vallavolikogu Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Georg Lurichi allfondi eesmärgiga toetada Lurichi tõekspidamiste väärtustamist ja tema mälestuse jäädvustamist.
Samal ajal avas vallavalitsus arvelduskonto toetussummade kogumiseks Georg Lurichi mälestussamba püstitamiseks Väike-Maarja keskväljaku piirkonda. Lurichi mälestussamba püstitamise mõtet edendas järjekindlalt ja hoidis päevakorral ERFi Lurichi fondi halduskogu (Raul Rebane, Olev Liblikann, Sven Kesler, Hans Kruusamägi, Avo Part, Ilve Tobreluts).
2011. aastasse mahtus kaks olulist sündmust. Suvel külastas Väike-Maarjat siinkandis sündinud ning maailmakuulsaks saanud sumomaadleja Kaido Höövelson - Baruto, kes oli igati valmis Lurichi mälestussamba püstitamisele oma õla alla panema. Koos kahe teise tuntuma ja võimsama Eesti sportlase Gerd Kanteri ja Martin Padariga tõmbasid nad tähelepanu Tallinna tänavail, tegid ühise pildi Reaalgümnaasiumi juures asuva Georg Lurichi bareljeefi juures ja käisid Lurichi mälestussamba teemat tutvustamas kultuuriministeeriumis.
Aasta lõpuks valmis spordiajakirjanik Paavo Kivisel suursugune Lurichi elulooraamat, milles kajastub taas, et Lurich ei olnud mitte ainult sportlane vaid tegelikult meie rahvuskultuuri üks olulisemaid alustalasid. Georg Lurich oli maailmas kõige laiemalt tuntud eestlane. Teda austati maailma eri paigus mitte ainult kui supermaadlejat ja -tõstjat, vaid ka kui erakordselt väljapaistvat isiksust, sporditeoreetikut, ettevõtjat, moralisti, publitsisti, polüglotti, keha ilu etaloni ja suurt artisti. Tänutäheks selle erakordselt õnnestunud raamatu väljaandmise eest nimetas vallavolikogu Paavo Kivise Väike- Maarja valla Aasta Tegijaks 2011.
2012. aastal astuti vallavalitsuse ja Lurichi fondi halduskogu eestvedamisel mälestussamba rajal taas edasi, küll samm-sammult, aga tulemuslikult.
Täienesid mälestussamba püstitamise toetussummad, koostati konkreetne kontseptsioon, kuidas teemat edasi arendada, otsiti tegijaid, võeti hinnapakkumisi, peeti läbirääkimisi, kavandati mälestussamba suurust, väljanägemist ja selle paigutumist Väike- Maarja keskväljakule.
Milline on seis praegu?
1. veebruaril kohtusid vallavalitsuse esindajad, Lurichi fondi halduskogu liikmed, arhitekt Kuno Raude, skulptor Lembit Palm ning KAMP Arhitektid OÜ esindajad Jan Skolimovski ja Peeter Loo.
Kõne all olid ausamba püstitamiseks seni tehtud ettevalmistustööd ja samba võimalik väljanägemine - asend, mõõtmed.
Esialgses versioonis on monumendi kontseptsioonis nii maakera, maadlusmatt kui ka Lurich ise.
Kokkusaamisel oli mälestussamba vähendatud kujutis ka reaalselt olemas ja kõigil silme ees. Selle pakkusid välja idee autorid arhitekt Kuno Raude ja skulptor Lembit Palm. Kuju mõjus väga suursugusena. Koosolekul osalejad leidsid, et väärt mehe ausad teod nõuavad ausaid ja väärikaid materjale. Kuju materjaliks peaks olema pronksivalu, maakeral aga graniit. Sümboolse maadlusmati pealmised plaadid peaks samuti olema graniidist.
Ka Väike-Maarja keskväljaku ilme muutub mälestussamba püstitamisega mõnevõrra - teisenevad liikumissuunad ja parkimisvõimalused. Aprillikuuks peaks valmima kavandid, millest saab sobivaima välja valida.
Toetussummasid Lurichi mälestussambale on kogunenud sellises mahus, et praegu on võimalik töödega etapiti edasi minna. Kogukulusid aga olemasolevate vahenditega ei kata. Seetõttu on vaja paralleelselt tegeleda ka toetussummade kogumisega.
On plaanis teha kujust vähendatud koopiad, mille müük saaks samuti kaasa aidata väärika monumendi valmimisele.
Georg Lurichi mälestussammas peaks valmis saama 2016. a aprilliks, et selle avamine saaks toimuda Lurichi 140. sünniaastapäeval, 22. aprillil.
