Gotlandi uudsed lahendused veemajanduses
Külaskäigu üks põhieesmärke oli tutvumine linna keskkonnasäästlike lahendustega reovee puhastamisel, elektrienergia tootmisel ning joogivee tootmisel. Vallajuhtide kõrval kuulusid 14-liikmelisse delegatsiooni ka keskonnaametnikud ja vee-ettevõtete töötajad.
Gotlandil käisid Viimsi vallavanem Haldo Oravas, Rae vallavanem Veigo Gutmann ja Jõelähtme abivallavanem Teet Sibrits.Viimsit esindasid veel AS Viimsi Vesi juhataja Toivo Eensalu, vallavalitsuse nõunik Enno Selirand ning vallavolikogu ja AS Viimsi Vesi nõukogu liikmed Raimo Tann ja Priit Post. Viimsi Teataja uuris, mille poolest on Visby veemajandus eriline ja mida kasulikku võiksime sealt eeskujuks võtta.
"Gotland on Läänemere suurim saar. Aga nende tahe korraldada 64 000 inimese elu sellel saarel, loodust ja eelkõige Läänemerd säästvalt on eeskujuks kõigile meie "Põhjala Vahemere" rahvastele. Seda saart nagu Eestitki iseloomustab soov olla energeetiliselt sõltumatu ning suunata kõik tarbimisjäägid teisesesse kasutusse ja vähimal võimalikul määral reostada ümbritsevat loodust - merd, õhku, maapinda. Gotlandil ei ole selline loodust hoidev mõtteviis pelgalt moesuund, vaid juba mitmendat põlve toimiv ja edasi arenev põhimõte," ütles Viimsi vallavanem Haldo Oravas.
AS Viimsi Vesi juhataja Toivo Eensalu: „Visby on 25 tuhande elanikuga linn, mille reoveepuhasti asub keset linna, mere ääres. Meie jaoks oli eriline asjaolu, et lisaks sellele, et reovesi tehakse puhtaks ja juhitakse merre selge, läbipaistva, joodava veena. Puhtaks tehakse ka muda - sellest kääritatakse metaani. Seda tehakse küll ka Tallinnas, kuid väga suures koguses. Uudne oli, et väikeses kohas suudetakse sama teha. Seda metaani kasutatakse kõigepealt oma tootmisprotsessis vee puhastamisel kütteks, kuid selle sama metaaniga sõidavad linna bussid ja taksod ning seda on võimalik osta ka eratarbijatel oma sõiduautodele. Gaasi tootmises järgi jääv jääkmuda granuleeritakse ja graanulid köetakse ära linna katlamajas. Granulaatori korstnast väljuvaid gaase osoneeritakse, et lagundada ebameeldivalt lõhnavad ained. Järgi ei jää midagi, ainult puhas õhk ja puhas vesi!"
Kas see, et Gotlandil käisid kolme valla esidajad koos, viitab võimalikule koostööle? Toivo Eensalu: "Kolme vallaga käisime sellepärast, et taolise kompleksi rajamine ainult Viimsi tarbeks pole otstarbekas. Selleks, et protsess tööle hakkaks, on vaja teatud kriitilist massi ja Gotlandi näite puhul on see 60 000 inimest. Järelikult ühtsuses peitub jõud. Nägime ka pisikest põllumajandusülikoolis olevat biogaasi reaktorit, milles käideldi seasõnnikut, kuid liiga väikese tooraine mahu juures kujuneb metaangaasi saagis väiksemaks kui reaktori kütmiseks vajalik energiakogus. Viimsi Vesi on omandanud Tallinna sadamalt Muugal reoveepuhasti, plaanime tulevikus rajada mitme omavalitsuse ühisjõul Läänemere kõige kaasaaegsema reovee puhasti, soovime naabrite parimaid kogemusi rakendada enda juures."
Milleks on vaja oma reoveepuhastusjaama? Toivo Eensalu: "Selleks, et kontrollida kogu veevarsustuse protsessi algusest lõpuni ja ka selle eest vastutada. Kuna Tallinnaga on probleeme olnud, siis on see ka riskide hajutamine, ainult üks puhasti on ohtlikum. Kokkuvõttes tuleb oma puhasti odavam kui suure naabri "vennalik" abi. Lisaks pole seni mõeldud merre sattuvatele arstimitele ja biogeensetele toimeainetele."
Vallavalitsuse nõunik Enno Selirand: "Meie väikesaarte joogivee olukord on kriitiline. Vesi on ümber, aga soolane. Tehnoloogia, mida Visby katsetab, on lihtsam - vanasti destilleeriti vesi, see on aga väga energiamahukas. Uus tehnoloogia pakub uued võimalused: merevesi surutakse läbi filtri, nanotehnoloogilist geeli (sarnaneb pampersile) - see on lihtne ja odav. Tulemuseks joogikõlbulik vesi, mis küll mineraalidevaene, aga põhjaveega segamisel kasutatav. Tehnoloogia pole veel täiuslik, muidu oleks maailma veeproblobleemid lahendatud, aga on kasutatav suhteliselt magedaveelises Balti meres. Meie väljakutse on olla koostöös juba suuri edusamme saavutanud Visby veetootjatega, kaasata ka meie teadlaste potentsiaal. Kui me selle projekti oleme käivitanud, oleme maailmale midagi olulist pakkunud."
Gotland oli võimalik tutvuda ka muude energiasäästuvõimalustega. Enno Selirand: "Visbys mõistsime, et Gotlandi avalik haldus näitab oma käitumisega elanikele eeskuju. Selleks, et õpetada inimesi energiat säästma, alustati munitsipaalomandi energiaauditist.
Analüüsiti näiteks koole, kuhu seal energia kulub. Pärast põhjalikku tööd oli igast majast selge pilt - millised maja osad võtavd kõige suurema energia hulga. Üllatav oli, et näiteks soojustamine oli 3.-4. kohal, esimene energiakulutaja oli ventilatsioon, teine köögiseadmed, siis aknad."
Toivo Eensalu: "Gotlandil kasutatakse palju päikeseenergiat, raamatukogu köeti mere soojuse energiaga, uued majad on n-ö 0-majad, aga juba ka plussmajad, kus maja ei võta energiat, vaid annab seda välja."
