Foto on illustratiivne
FOTO: Foto: Ester Vaitmaa
Koolivõrgu korrastamine on juba mõnda aega kirgi kütnud kogu Eestis. Riigi tasandil on selle teemaga tegelemine mõistetav. Õpilaste arvu vähenedes ning vananeva elanikkonna taustal on keeruline kogu olemasolevat koolivõrku hoida. Paljude koolide ees seisab lähitulevikus valik - kas jätkata gümnaasiumiastmega või mitte. Konkreetsed otsused langetab iga kooli pidaja - omavalitsus, lähtudes oma võimalustest ja kogukonna vajadustest. Luunja vald on tõsiselt kaalunud gümnaasiumiastme tulevikku, mingil hetkel oli kaalukausil ka tegevuse lõpetamine.
Võimalikke variante on üldse kolm. Esiteks - mitte midagi teha ja oodata - kuid mida või keda? Teiseks - koheselt sulgeda. Kolmandaks - edasi minna. Luunja vald on valinud kolmanda tee, võttes arvesse kõiki olulisi aspekte.
Kehtiva Luunja valla arengukava kohaselt pakub Luunja Keskkool üldharidust kõikides kooliastmetes, sh gümnaasiumiastmes. Heidame hetkeks pilgu tagasi. Arengukava uuendamise käigus 2010.a käsitleti ka gümnaasiumiosa tulevikku. Siis leiti, et Luunja Keskkool peab jätkama täistsüklikoolina, see sõnastati ka uues arengukavas. Hariduse valdkondliku arengukava koostamisel 2011. a käivitati veelkord arutelu gümnaasiumiosa teemal. Pärast pikki diskussioone peatati menetlus volikogu poolt, kuna oli selgesti näha, et kooli tuleviku osas vajalikku konsensust ei saavutata, taolises olukorras enne valimisi kaalukaid otsuseid langetada polnud õige.
Valimiste järgselt on kõikide kooliastmete arendamise eesmärgiks seadnud vallavolikogu värskesse koosseisu kuuluvast neljast valimisliidust kolm.
Selge mandaat rahvalt on seega olemas - tuleb edasi minna. Lapsevanemad ja rahvaesindajad on seisukohal, et sulgemine pole parimaks lahenduseks, see ei loo uut väärtust juurde ei Luunja koolile ega vallale tervikuna. Lisaks oleks sulgemise otsus lõplik, tagasitee puudub. Lapsevanemad on olnud seda meelt, et õppetöö tase ega mingi muu põhjendus ei sunni gümnaasiumist loobumisele. Senine peamine argument - suur õpiränne ja vähene õpilaste arv - on pigem tagajärg, mitte piisav põhjus tegevuse lõpetamiseks.
Tulemuslik jätkamine pole mõistagi lihtne ülesanne - konkureerime teiste, eelkõige Tartu linna koolidega. Sellistes tingimustes toimetulek on paras väljakutse, kuid kas seda peaks kartma? Luunja vald on viimastel aastatel saavutanud kiire rahvastiku kasvu, see on hakanud kajastuma ka meie kooli õpilaskonnas - esimestesse klassidesse tuleb üha enam lapsi, järjest vähemaks jääb neid, kes alustavad oma kooliteed Tartus. Seega eelistatakse esimestes kooliastmetes kindlalt oma valla kooli.
Kuidas edasi? Eelkõige on oluline kujundada välja kooli unikaalne nägu ning konkreetsed õppesuunad. Luunjas on olnud eripäraks majandusõpe, meie õpilasfi rmad on jõudnud Eesti tippu. See on üheks potentsiaalseks suunaks, mida jätkuvalt arendada, kaalumisel on ka teisi võimalikke variante. Uudse lahendusena tasub tõsiselt vaagida eelkutseõppe kui praktilise väljundi rakendamist, mis on Soomes ja mujal andnud häid tulemusi.
Mõistagi peame maksimaalselt tööle panema oma kohapealsed võimalused ja tugevad küljed. Põhieeldusteks mistahes haridusasutuse pidamisel on piisava hulga laste olemasolu ning rahalised võimalused. Koolide (ja tervete piirkondade) hääbumise peapõhjusteks mujal on laste vähesus ning vilets rahaline seis. Esimesega Luunja vallal teatavasti probleeme pole, ka tulude kasvu osas ei kuulu me viimaste hulka. Kõik muud tegurid on nende kõrval teisejärgulised ning muudetavad.
Luunja vald on jõuliselt panustanud alusharidusse - lasteaiakohtadesse. Võib julgelt kinnitada, et ka põhikool on Luunjas heal tasemel, seda kinnitavad nii maavalitsuse järelevalvajad kui õpilaste tasemetööd. Seega on meil esimeste kooliastmete näol olemas piltlikult öeldes püramiidi alumine, kandev osa, mis loob eeldused ülejäänuks.
Meie asend Tartu linna läheduses omab kahesugust mõju. Ühelt poolt paeluvad linna koolid meie lapsi, teisalt kujutab suur naaber ka suuri võimalusi, millest ka väike võib nutika tegutsemise korral palju võita. Kasvõi käeulatuses olevad potentsiaalsed partnerid - haridusasutused, teaduskeskused, ettevõtted, rääkimata haritud töötajatest. Kuigi hariduse andmist ei tohi kaugeltki taandada rahale, pole majanduslik aspekt tähtsusetu. Ühelt poolt nõuab iga kooliastme pidamine ressursse.
Teisalt - mida väiksemaks jääb õppeasutus, seda kallimaks läheb on ühe õpilaskoha maksumus. Seega ei too ühe kooliastme kaotamine kaasa mitte kogu asutuse efektiivsuse tõusu, halvemal juhul pigem vastupidi. Ruumide osas ei ole samuti võimalik arvestatavat säästu saavutada. Õpetajate palkadelt saaks küll kokku hoida, aga need maksab valdavalt riik, kes siis annab oma „pearaha"õpilasega kaasa, mujale siirduvate gümnasistide eest tuleb vallal lisaks maksta õpilaskoha maksumus, samuti transpordikulu, kui vallal vastav kooliaste puudub. Neid miinuseid-plusse kokku lüües on rahaline võit sisuliselt olematu. Ressursikasutuse efektiivsusega on otseselt seotud ka õpetajate töö. Mõnegi õpetaja koormus jaguneb täna põhikooli ja gümnaasiumi vahel. See võimaldab inimesi optimaalsemalt rakendada. Ühe kooliastme kadudes tekivad probleemid.
Kindlasti ei kavatse Luunja vald rahastada gümnaasiumiastet põhikooli arvel. Põhikool peab saama talle vajalikud ressursid täies mahus, gümnaasiumile eraldatakse talle vajalik, seda nii valla kui riigi vahenditest.
Mõistagi eeldatakse gümnaasiumihariduselt kvaliteeti, et õpilased saaksid ettevalmistuse edasiõppimiseks. Kas ja mida saab vald siin teha? Õppetöö sisuline tase saavutatakse paljude tegurite koosmõjul. Omavalitsus saab tagada koolile hea materiaalse keskkonna - ruumid, õppevahendid, inventari. Teisalt on ülioluline õpilast ümbritsev toetav ja abistav õpikeskkond, mille loovad motiveeritud ja pühendunud õpetajad. Ka siin on oluline kooli pidaja suhtumine ja tegutsemine, tagades õpetajatele väärilised tingimused. Need on reaalsed hoovad, mille kaudu omavalitsus saab kaasa aidata kooli konku - rentsi võimele.
Lisaks on meie koolil loomulik eelis suurte ees - väikesed klassikomplektid võimaldavad igale õpilasele rohkem tähelepanu, võimalust toetada probleemide korral ning täiendavalt tegeleda andekamate ja võimekamatega. Piltlikult öeldes - kooli hoiab käigus kogukond, eelkõige õpilased ja lapsevanemad.
Kool elab ja areneb, kui tema järele on vajadus. Paljude perede jaoks on parim lahendus see, kui laps saab käia oma koduvallas elukohale võimalikult lähedases koolis, omandades seal hariduse kõikides astmetes. Omavalitsuse ülesanne on pakkuda teenuseid kogukonna soovidest ja vajadustest lähtuvalt, seda ka siis, kui väliskeskkond seda alati ei soosi.
Selle eesmärgi saavutamine ja hoidmine nõuab pingutust ja kõikide osapoolt panustamist. Kartus pingutuse ees või soovimatus panustada oleksid otsuste tegemiseks küll väga halvad põhjused.