Haapsalu esitas transpordi arengukava ettepaneku raudtee ehitamiseks
Haapsalu linn saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastusringil olevale transpordi arengukava 2014–2020 eelnõule ettepaneku lisada kavva Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitus. Kirjale lisati ka kõik toetusavaldused rongiliini taastamiseks.
Haapsalu volikogu esimees ja rongiliikluse taastamise töögrupi esimees Jaanus Karilaid ütles, et lisatud toetusavaldused näitavad, et tegemist on maakonna piiridest väljuva teemaga.
„Kõik need toetusavaldused raudtee taastamiseks näitavad, et tegemist on ülemaakondliku teemaga, mille kiirem lahendus on kõigi huvides, kes suudavad mõelda enda ninaesisest kaugemale,“ lisas Karilaid.
Ettepaneku selgitus: miks on vaja rongiliin taastada?
- Kiire raudteeühendus vähendaks oluliselt Haapsalu ja kogu Lääne-Eesti aeg-ruumilist kaugust Tallinnast, mis on Läänemaa ajalooline tõmbekeskus.
- Rongis veedetud aeg on võimalik kasutada töö tegemiseks, tegemist on turvalise, keskkonnasõbraliku ja stabiilse transpordiliigiga, mil aitab oluliselt tõsta kogu Lääne-Eesti konkurentsivõimet.
- Haapsalu ja teiste ümbruskaudsete valdadel on võimalik konkureerida pealinna rõngasvaldadega ning väheneks elanikkonna väljavool Haapsalust ja Läänemaalt.
- Loob võimaluse seni Tallinna ümbruses elavatel inimestel asuda elama pealinnast kaugemale, rahulikumasse keskkonda säilitades samal ajal võimaluse käia pealinna regioonis tööl.
- Liini lõpp-punkti taastamine Rohukülas aitab oluliselt vähendada Hiiumaa ja Vormis elanike saarelist eraldatust ning suurendada saarte turismipotentsiaali toimides parvlaevaliinide sujuva ja mugava pikendusega.
- Haapsalu kui kuurortlinn võidab Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitusega juurde turiste ning tõuseb ka kogu piirkonna majanduslik aktiivsus.
- Haapsallastel ja läänemaalastel on tahe raudteeühenduse taastamiseks. Seda näitavad kõik viimasel ajal raudtee ühenduse taastamiseks ette võetud aktsioonid, millega toetatakse aastatel 1905-1995 toiminud reisirongiliikluse taastamist.
Haapsalu on ainuke mandri Eesti maakonnakeskus, kuhu ei vii raudteeühendus.
Riik on näidanud tahet raudteeühenduse olemasoluks lääne suunas, rekonstrueerides märkimisväärsete investeeringutega Keila-Vasalemma-Riisipere raudteelõigu. Linna arvates oleks loogiline kui jätkuks tahet ehitada raudtee valmis sinnani, kus on ka inimesi ehk Haapsaluni.
Riigile kuuluv AS Elektriraudtee on teinud investeeringuid uutesse rongikoosseisudesse, kuid tulevikus on neil liiga vähe rööpaid, mida mööda sõita. Eestis on kokku 137 km elektriraudteed. Enne sõitis sel teel 9 elektrirongi, nüüd peab sinna ära mahtuma 18 uut koosseisu. Kus need rongid sõitma hakkavad?
Tänase ebaloogilise raudteevõrgustiku säilitamine lääne-suunalise raudtee lõpp-punktiga Riisipereni seab tugevalt küsimärgi alla Keila-Riisipere liini tuleviku ja juba tehtud suuremahuliste investeeringute mõttekuse.
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini tasuvusuuring
Valminud on ka uuring Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini tasuvuse kohta, mis näitab rajatava raudtee sotsiaal-majanduslikku tasuvust. Uuring pakub välja erinevad alternatiivid: nii elektrifitseeritud kui odavama, elektrifitseerimata raudtee rajamiseks.
Lääne maavalitsus on algatanud teemaplaneeringu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee trassi määramiseks. Nimetatud raudtee taastamist näeb ette valitsuse poolt vastuvõetud üleriigiline planeering Eesti 2030+ ning toetab regionaalarengu strateegia.
Haapsalu raudtee taastamine sai positiivse vastukaja ka riigikogu majanduskomisjonis toimunud kuulamisel. Uuringu koostajate, AS Eesti Raudtee ja AS Elektriraudtee koostöös on täpsustatud raudtee taastamseks ja käigus hoidmiseks vajalikud investeeringud, mis toetavad raudtee taastamist. AS Elektriraudtee on korduvalt väljendanud oma huvi laiendada liinivõrku Rohukülani.
Raudtee taastamist toetavad Lääne, Hiiu ja Harju maavanemad ning kõik Haapsalu Linnavolikogu fraktsioonid. Linn palub ministeeriumil ka rahva tahtega arvestada.
Lääne maavalitsuse poolt raudtee taastamiseks tehtuga saab tutvuda siin!
