Eesti asub geoloogiliselt stabiilsel alal ja maavärinaid esineb harva. Viimaste aastakümnete statistika järgi registreeritakse Eestis keskmiselt üks maavärin kahe aasta jooksul. Eelmine maavärin (magnituud 1,1) tuvastati 6. novembril 2006. aastal Soome lahes Viimsi poolsaarest põhjas. Lääne-Eestis toimus 28. jaanuaril 2004. aastal Kirbla maavärin (magnituud 1,6), mida  kohalikud elanikud ka tundsid värisemisena ja kuulsid kärgatust või mühinat.
Haapsalu maavärina seismogramm Matsalu jaamas. Seismogrammidel on märgitud pikilaine (P) ja ristlaine (S) saabumisajad. Filter on 1,5-20 Hz ja lõike pikkus 20 sekundit.

Reeglina on Eesti maavärinad väiksed (magnituud alla 3) ja tõenäoliselt kahjustusi ei tekita. Pikas perspektiivis,  näiteks sajandite vältel, on suuremadki sündmused võimalikud. Eesti tingimustes erakordselt suur maavärin toimus Osmussaare läheduses 25. oktoobril 1976. aastal. Selle magnituudiks hinnati 4,75 ja seda tunti laialt Läänemere piirkonnas.