Ülimalt esindusliku suure galaõhtu kontsertosas astus üles ühine projekt-meeskoor, kus Rootsi parimate meeslauljatega laulis koos ka Haaslava meeskoori topeltkvartett. Esitati kaks eksklusiivset lugu - Türnpu "Mu armas isamaa" ja Toomas Tuulse uudislooming "Hakkame mehed minema cha-cha-cha". Etteastele järgnesid publiku siirad ovatsioonid. Meeleolukas piduõhtu rabas maitseka väljapeetuse ja kelmika rafi neeritusega. Soliidses seltskonnas hakkasid hästi silma Haaslava meeskoori uhkelt kantud päevinäinud punased pintsakud.

Stockholmi Eesti Majas toimus laupäeval veel teaduslik päev, kus esinejateks ainult väärikad professorid.

Väljavõte programmist:

Professor Hain Rebas „Eesti 20. sajandi koorilaulu politiseeritusest". Ettekannet saadab Haaslava meeskoori „Väike Punt" Kalev Lindali juhtimisel.

Väljavõte ettekande teesidest:

Millises võtmes võime rääkida eesti koorilaulu politiseeritusest viimase 70 aasta jooksul? Seda on tagantjärele hea küsida ja narr oleks vahetevahel mitte heita uurivat pilku minevikku, et selgitada, milline oli tegelikkus, mis on meid kõiki mõjutanud tänapäevani välja. Ettekanne keskendub 1) eesti lipulaulu ikka veel lahendamata problemaatikale ja

2) korjab ajaloost välja meid kõiki veelkord Euroopaga kokkusulatava vene laulu.

Kalev Lindal oli rõõmus, et sisukas teaduslik ettekanne oli vürtsitatud rohkete muusikanäidetega ja isikupärase vaatenurgaga, teemasid esitlenud Hain Rebas tõi Haaslava meeste repertuaari uue autori - Dimitri Bortnjanski.

Ega meil kodu-Eestis tõepoolest eriti tuntagi seda varsti kakssada aastat vana teost, mis on üks eesti koraaliraamatu mõjuvamaid viise, eriti meeskoori seades, ja mida on enam kui poole sajandi jooksul alati lauldud välis-Eesti EELK jumalateenistustel. Muide, Mozarti-aegne ukrainlane Bortnjanski (1751-1825) õppis Itaalias ja tegutses keiser Paul III ajal Peterburi õukonna kapellmeistrina. Teda hüüti Vene Palestrinaks, tema "Armuvägi" kõlas iga päev, aastast 1857 kuni revolutsioonini 1917, Moskva Kremli Lunastaja kiriku tornist. Ühtlasi oli see lugu juba Preisimaa keisri Friedrich Wilhem III aegadest Preisi-Saksa sõjajõudude ja on tänapäeva Bundeswehri Grosser Zapfenstreichi ehk siis super-pidulik-võimsa tapto ehk piduliku rivistuse põhinumbriks. Üle saksakeelse sajamiljonilise maailma tuntakse seda koraalina „Ich bete an die Macht der Liebe".

 „Ettekande lõpuks esitasime suure vaimustusega selle kuulsa, kuid meile seni tundmatu koraaliviisi vene-, saksa- ja eesti keeles, mis publiku poolt väga soojalt vastu võeti," lisab Lindal. Estivali korraldustoimkonna juht Aho Rebas võttis pühapäeval 17. veebruaril kooride (mammut-) kontserdil festivali kokku järgmiste sõnadega: "Oleme saanud osa heast, mitmekülgsest Eesti kultuurist. Oleme saanud uusi teadmisi ja tutvusi.

Oleme saanud nautida meelelahutust ja meeleülendust. Oleme tänu Estivalile vähe õnnelikumad ja vaimselt rikkamad. Julgen ennustada, et 5 aasta pärast, kui Eesti Vabariik tähistab oma 100 aasta juubelit, siis korraldame veelgi toredama Estivali! Tänan kõiki korraldajaid, lauljaid ja teisi esinejaid, sponsoreid, koostööpartnereid ja publikut, sest ilma teieta ei saaks korraldada ühtegi Estivali! Rõõmsa jällenägemiseni järgmisel Estivalil 2018!"

Estival 2013 toimus koostöös Eesti Vabariigi suursaatkonnaga, kaasatud on ka paljud ettevõtted ja organisatsioonid Rootsis ja Eestis. Estivalil kohtusid Eesti asja väljaspool Eestimaad ajavad eestlased ja Eesti maamehed.