Haimre rahvamaja taidlust kannavad naised
„Neile, kes selle maja just sel päeval avasid, pidi vabariigi aastapäev olema eriti tähtis, sest hoone polnud veel päris valmis," ütles oma avasõnades rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar.
Tähtis on see maja ka praegu siin tegutsevatele kollektiividele. Haimre rahvamaja 75. Aastapäeva kontserdil esinesid naisansamblid Aovalgus ja Viisitarid, naisrühm Labajalg, kapell Vahvad ja Vallatud ning sõnakunstnik Männiku Maali (Elvi Valdmets), vaid näitering jäi seekord kõrvale. Naksakas teadustaja oli 13aastane Kauri Kristal, kes juhatas kõik etteasted värssides sisse. Hiljem küsiti, kus on kõik mehed, kas tõesti välismaal tööl, sest lavail olid peale paari erandi vaid naised. Öeldi, et näiteringis on ikka mehi ka.
Rapla maavanema tänukirja andis üle maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Age Tekku. Ta tunnustas Eha Kaljusaart selle eest, et Haimre rahvamaja ajalugu on kroonikas kirjas, sellega paistab see rahvamaja maakonnas eriti silma. Aga siinset tegevust on käidud vaatamas ka üle Eesti. Kroonika pidamist alustas Meinhard Uustalu, kes pani kirja tegevuse aastail 1922-1968. Seal alates toimunu on üles tähendanud Eha Kaljusaar.
Märjamaa vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila luges ette valla tänukirja teksti, kus oli ka mõttetera, et majadel nagu inimestel on oma nägu, milles väljendub nende olemus. „Kui küsida, milline on üks rahvamaja, siis esimesena meenub just Haimre, kuhu on hea tulla ja kus on hea olla," iseloomustas Mesila. Valla rahvamajade poolt tõid tervitusi Merle Voolaid ja Mervi Vaarmann, kes nimetasid Eha selle maja haldjaks. Aga vanas majas pidi aegajalt ringi liikuma ka päris vaim, keda on näinud nii mõnedki taidlejad.
Tänusõnu ütles Kasti lasteaed Karikakar. Haimre kool avaldas tänu võimaluse eest rahvamajas oma pidusid pidada. Õpetaja Sirje Unga soovitas, et siinsed taidlejad jääksid oma esinemistes ikka ehedalt maalähedasteks nagu nähtud kavas. Haimre kultuuriselts tänas rahvamaja vaimsete väärtuste loomise ja hoidmise eest. OÜ Orgita Põld juhatuse esimees Sulev Mölder tunnustas, et selles majas on kõik välja kujunenud ja pole vaja „disainerit otsida", kellest pajatas Männiku Maali oma esinemises. Eha omakorda tänas Sulevit, keda ta nimetas maja kõige suuremaks toetajaks. Praegu on rahvamaja juurde moodustatud MTÜ Haimre kultuuriselts, mis annab võimaluse projektidega uusi tegevusvõimalusi ja lisaraha hankida. Seltsi esimese tegevusaasta saavutuseks sai rahvamajja ette paekivimüüri ehitamine. Nüüd on kirjutatud uus projekt muuseumitoa rajamiseks. Rahvamajas liikudes vaatab varasem ajalugu fotode ja tekstidena pea igalt seinalt vastu, lisaks veel kaustad materjalidega. Külavanem Urmas Kristal kinkis tulevasele muuseumitoale kella ja soovis, et see lükatakse käima alles siis, kui eesmärk on täidetud.
Märjamaa rahvamaja juhataja Merle Voolaid juhtis veel tähelepanu fuajee stendil olevale leiunurgale: sinna olid kinnitatud üksikud kõrvarõngad, mis peotuhinas kõrvast kukkunud. Juhtub omanik järgmine kord siin oma asja märkama, on see kui varnast võtta. Aga niisugust lahendust saab Voolaidi arvates endale lubada vaid väikeses kohas.
Haimre rahvamajas on pidusid peetud ikka laupäeviti ja 75. aastapäeva pidu samuti. Seekord mängis tantsuks bänd Omad Poisid.
