Sotsiaalkomisjoni tegemisi aastal 2010

Olen mitu korda kuulnud Viimsi vallavalitsuse esindaja seletusi selle kohta kui jõukad ja edukad nad on. Ei tahaks uhkeldamises maha jääda aga siiski vist ei maksa. Võin ainult ühte kinnitada, et sotsiaalosakond valdab teemat ja on abistava käe ulatamises päris kärme.

Aastat alustas sotsiaalkomisjon sellega, et kuulas ära Pirita Linnaosa Sotsiaalosakonna juhataja Aime Vaggo põhjaliku ülevaate Pirita probleemidest ja vastavalt sellele koostasimegi oma tegevuskava.

Esimeseks ettevõtmiseks veebruaris sai riiete kogumine-jagamine abivajajatele. Laupäeval toodi ja pühapäeval jagati. Peab ausalt tunnistama, et laupäev oli elavam kui pühapäev. Riided mis jäid üle said üleantud Suurte Perede Liidule, mis oli kinlasti õige koht. See ettevõtmine sai teoks koos seltsidega.

Huvitav oli ka Maarjamäe asenduskodu külastamine, kus on küll vaid mõned Pirita lapsed aga kompleks ise on Pirita territooriumil. Sotsiaalkomisjoni liikmetele andis juhataja põhjaliku ülevaate olukorrast ja iga komisjoni liige võis oma silmadega fikseerida laste väga hea olmelise olukorra. Muidugi pole sarnane asutus probleemideta, põhiline aga on see, et otsisime kuidas saaks midagi ka omaltpoolt pakkuda. Jõudsime järeldusele, et parim mida saaks teha, on aidata lastel leida suvevaheajal tööd. Ja tänu Triin Maripuule saidki kaks last tööd Pirita rannavalves.

Loodame, et aasta 2011 saab olema efektiivsem.

Komisjoni esimees Lagle Parek
____________________________________________

Linnaelu komisjoni tegemisi aastal 2010

Linnaelu komisjon käsitleb Pirita linnaosa eluvadkonnaga seosesolevaid probleeme.

Probleemideks, millised kütavad jätkuvalt kirgi Pirital on: liikluskorraldus magistraal ja asumitesisestel teedel, ühistranspordi korraldus, parkimine, kaubanduse ja teenuste paiknemine, teenuste kättesaadavus, heakord, turvalisus jpm. Kahjuks mõistlikke lahendusi nüüd on juba raske leida. Aastatepikkune üksikute arendusalade kaupa elamuehituse tulemusena on linnaosa kui tervikule kõrge elustandardi tagamine jäänud sellekohase vajaliku tähelepanuta. Nende aastate Tallinna põhieesmärgiks kujunes rohkem maksumaksjaid linnaossa, küll pärast jõuame probleeme lahendada. Tallinna Linnavolikogu poolt antud ülesanne koostada linnaosale arengukava jäeti lihtsalt täitmata. Nii on tulnud komisjonil teha ettepanekuid Merivälja asumi elanikele parema ühistranspordi korraldamiseks, juhtida tähelepanu vajadusele miljööväärtuslike aladele kaitsetingimuste väljatöötamiseks. Tuua välja, et loodud õuealade süsteem ei ole toonud soovitud likluse rahustamist meie tänavatele, et heakorraalased eeskirjad vajavad korrigeerimist ja heakorraks eraldatavate rahaliste vahendite jaotamiseks linnaosade vahel peavad olema selged ja arusaadavad põhimõtted. Pirita linnaosa Seltside koostöökoja ja linnaelu komisjoniga valmistati ette ja viidi läbi, eesmärgiga kaasata elanikke probleemide arutellu, Pirita Visioonikonverents ja Liikluskonverents. Linnaelu komisjoni ettepanekul esitas Halduskogu Tallinna Volikogule otsuse eelnõu andmaks Tallinna Linnavalitsusele ülesanne Pirita linnaosa arngukava koostamise ja kehtestamise kohta. Kahjuks selline autorlus ei olnud linnavalitsusele vastuvõetav ja ta esitas oma nimel uue samaväärse aga oma seletuskirjaga otsuse eelnõu. Aga see pole lõppude lõpuks tähtis. Tähtis on see, et nüüd on ülesanne antud ja jääb loota, et ei juhtu nii, et taheti paremat aga läheb nii nagu alati. Linnaelu komisjon on andnud hinnangu ja teinud omapoolseid ettepanekuid nii Rummu tee ristmiku kui ka Ecolandi liikluslahenduste täiendamiseks. Komisjoni liikmed on võtnud ülesandeks, et probleemid jõuaksid koostatavasse Pirita arengukavasse ja leiaksid lõppude lõpuks mõistlikud lahendused. Linnaametnikud on ju meie maksumaksjate palgal.

Komisjoni esimees Arvo Uukkivi.
____________________________________________

Maakomisjoni tegemisi aastal 2010

Mõtted mõnedest möödunud aastal maakomisjonis käsitletud teemadest, mis on eriti eredalt meelde jäänud.

Esimene on Merivälja tee 80e, kuhu alguses sooviti ehitada Maxima kauplust. Loomulikult ehmatas kaupluseketi nimetus Pirita linnaosa elanikke, sest silmade ette tulid kohe Õismäe vanad ABC kauplused koos selles pakutava sortimendiga. Aga kui eskiisil tutvustati ikka põneva kujundusega Hypermarketit, oli nii maakomisjon kui halduskogu planeeringu poolt. See oleks kergendanud nende inimeste poeskäiku, kes seda liinibussiga teevad, aga praeguse seisuga planeeritakse sinna ikkagi hotelli ehitust.

Huvitav peaks tulema Merivälja tee 1c surfikeskus. Praeguse plaani kohaselt saaksime kõige muu hulgas lõpuks jälle ühe randa teenindava hoone. Endine rannahoone, mis asus selleks otstarbeks täpselt ranna ja inimeste keskel, muutus ju märkamatult kortermajaks.

Tondilossina seisnud hoone Pirita tee ääres Pirita tee 102 leidis uue omaniku ja loodetavasti saame sinna ilusa kohviku, alumise korruse kasutusotstarve on praegu veel lahtine. Ülemiselt korruselt saaks praegu veel nautida merevaadet, mis varsti saab osaliselt suletud kõrgete kortermajadega tänu uuele TOP-i planeeringule.

Teletorni kandis elavad inimesed saavad oma kodu lähedale vajalikke teeninduspunkte, need teenindusasutused hakkavad olema planeeritavate majade esimestel korrustel ning kohviku Kloostrimetsa tee 58b kinnistul, kus saab väiksemaid pidusid korraldada ja kringlit/torti koju tellida.

Üsna tähtsad, küll alles eskiiside tasemel, on Ubalehe tee 17 ja 19 kinnistute (Padriku tee pikendus) ning Lehiku tee 21 ja 23 kinnistute (Lehiku tee läbimurre) detailplaneeringud.

Segadus on ikka veel suurushullustuses Ecolandiga. Järjest rohkem ümbritsevaid krunte läheb katuse alla, aga pood pole ikka veel avatud! Omaniku esindaja käis ka halduskogus aru andmas, aga rääkis väga oskuslikult ainult sellest, mis inimestele meelepärane oli.

Praegu on seisma jäänud järgmine suur ehitus Merivälja tee 1a, kus rannametsa sisse on planeeritud mitmekorruseline büroohoone, aga omanikud isegi veel ei tea, mille jaoks.

Muidugi soovivad arendajad meie linnaossa liiga palju kortermaju planeerida. Nende jaoks on küll võimalikud piirkonnad määratud, aga miks peaks ka nendes kohtades magalatüüpi kogumid tekkima? Maatükk tahetakse maksimaalselt ära kasutada ja siis tekibki olukord, kus sisehoovis kiiguvad lapsed, liivakastis toimetavad koduloomad, pingil istuvad korterinaabrid, keegi hüüab aknast oma last lõunale – kõik ongi nagu üks suur ja sõbralik perekond!

Kõige suuremaks mureks on ja jääb mereäärse TOPi ala täisehitamise soov. Arvatavasti leiavad planeeritavad korterid elanikud, aga merd hakkavad nägema neist ainult kõige merepoolsemad. Lapsed hakkavad mängivad suure sõidutee ääres ja tuul ulub korrusmajade vahel. Kaob ära avarus ja ilus pikk rannaäär, mida mööda autos või bussis sõites sai pikalt vaadata Tallinna siluetti ja õhtuti koju tulles imetleda päikeseloojakut.

Me ei ole igasuguse ehitustegevuse vastu, aga Pirita linnaossa peaksid kerkima siiski väikesed ühe/ kahepere elamud, siin peab säilima avarus ning rohelus.

Komisjoni esimees Kaja Laanmäe