Haljala raamatukogu – 90 aastat lugeja jaoks avatud

Haljala Rahvaraamatukogu Selts asutati 1923. aastal. Täpset kuupäeva ei ole teada. Raamatukogu asutamiseks kasutati liikmemaksu ja rahasid, mis laekusid pidudest ning kohviõhtutest.

Alles aastaid hiljem saadi kirjanduse ostuks raha valla ja maakonna eelarvest. Pärast 1930. aastat saadi uusi raamatuid aeg-ajalt haridusministeeriumi kaudu. Raamatukogu asus vana koolimaja ühes klassis. Raamatud mahtusid ühte kappi. 1939. aastal ulatus laenutatavate raamatute üldarv seitsmesajani.

Laenutamine toimus pühapäeviti, mil külastajaid oli vahel 30 inimest. Igale soovijale anti korraga kuni neli raamatut kahe nädalase tähtajaga. Kauem käes hoitud raamatute eest võeti trahvi. Need rahad läksid raamatufondi suurendamiseks.

Raamatukogu Seltsi asutajad olid põhiliselt õpetajad ja erksamad talupidajad. Kauaaegseks esimeheks oli Villem Raudkivi-Stein. Esimesse juhatusse kuulusid veel August Summataavet- noor talupidaja - ehitustööline ja Milde Koovits-Valter- õpetaja. 1929. aastal kuulusid juhatusse Hugo Lassur- noor talupidaja Idavere külast; Villem Raudkivi-Stein- talunik Veltsi asundusest; Cäcilie Eidenberg- õmbleja; Linda Laasmägi-Rosenfeldt- talutütar Kisuverest; kooliõpetajad Ferdinand Saar Ja Otto Salm. Raamatuid laenutas juhatuse liige ühiskondlikus korras.

Kui selts 1939-1940. aastal likvideerus, läksid raamatud üle valla hooldamisele. Raamatud märgistati ümmarguse pitsatiga, millel tekst „Haljala valla raamatukogu" ja keskel Viru maakonna vapi kujutis. (Need on õpetaja Otto Salmi poolt kogutud andmed aprillis 1967.a) See on lühidalt Haljala Raamatukogu saamisloost ja tema vanemast ajaloost. Põhjalikumalt on võimalik tutvuda raamatukogu ajalooga raamatukogus.

Nüüd sellest, milliseid nimetusi on kandnud raamatukogu, millistes ruumides on asunud ja kes on aastate vältel raamatukogus töötanud.

1923. aastal loodi Haljala Raamatukogu Selts, 1939 nimetati selts Haljala Valla Raamatukoguks, mis 1945. aastal muudeti omakorda Haljala Valla Keskraamatukoguks ning1948. aastal Haljala rahvaraamatukoguks. Vahepeal jõudis raamatukogu olla ka veel Rakvere rajooni Haljala raamatukogu, 1977.aastast Rakvere rajooni Haljala haruraamatukogu, 1993. a Haljala raamatukogu ja 2010. a taas Haljala Vallaraamatukogu kahe harukoguga Aasperes ja Essus ja laenutuspunkt Varangul.

Raamatukogu on asunud vanas koolimajas 1923 - 1938; vallamajas 1938 - 1941; Haljala külanõukogu hoones (endine leerimaja) 1941 - 1957; Haljala kultuurimajas (endine pastoraat) 1957 - 1982 ja alates 1984.a. Haljala uues Rahvamajas.

Haljala raamatukogus on töötanud Alice Kask-Sats, Aino Kaasik, Tamara Zeik, Elle Vahisalu, Leida Rohumets, Eldi Paumann (Toomikas), Elle-Malle Toomikas (Lilleorg), Eda Sibolt (Maurus), Mare Ellamaa ja Elve Veldi. 2012. aastal oli Haljala Raamatukogus 595 lugejat.

Haljala alevikus koos küladega elab 1613 inimest, nii et iga kolmas elanik on lugeja. Haljala Raamatukogu ei saa küll kurta lugejate vähesuse üle. Tänu Haljala Vallavalitsusele on meile antav raha raamatute ostmiseks pidevalt suurenenud. 

Ka siis, kui oli raske aeg, ei vähendatud seda summat. 2013. aastaks on Haljala Raamatukogul raha raamatute ostmiseks 7980 eurot, millest riigi dotatsioon on 2580 eurot, nii et põhiline raha tuleb Haljala vallalt. Peale selle on veel 1800 eurot ajalehtede ja ajakirjade tellimiseks. Haljala Raamatukokku on tellitud 8 ajalehte ja 46 ajakirja. 01.01.2013 seisuga on Haljala Raamatukogus 18697 raamatut.

Haljala Raamatukogus käib koos kirjandusring, mis on avatud kõikidele soovijatele. Oleme kohtunud kirjanikega( Kalju Saaber, Erich Meerja, Virve Osila) ning külas on käinud ka riigikoguliikmed. Oleme korraldanud raamatute arutelusid, teemaõhtuid, kohtunud valla töötajatega. Igal aastal augustis on ekskursioon Tallinnasse. Käidud on ekskursioonidel nii Lääne-Virumaal kui ka teistes maakondades.

Väga pikaajaline traditsioon on koolilaste kirjandite kirjutamise võistlus, mis sai alguse 1988. aastal.

Siis võistlesid Aaspere, Annikvere ja Haljala koolide õpilased. Hiljem Aaspere ja Annikvere koolid suleti, kuid seda traditsiooni ei tahtnud katkestada. Pöördusime ümberkaudsete koolide poole ja nüüd võtavad sellest võistlusest osa Kunda, Võsu, Veltsi ja Haljala koolide õpilased.

Kirjandite kirjutamine toimub veebruaris ja märtsis, emakeelepäeval tehakse kokkuvõtted. Parimatele kirjutajatele on autasuks Haljala Vallaraamatukogu tänukiri ja raamat.

Praegune raamatukogu on jäänud kitsaks. Lootus on saada ruumid uude koolimajja, kas siis renoveeritavasse või päris uude majja. Selline lubadus on antud. Nagu näitas vallavalitsuse poolt korraldatud küsitlus, on raamatukogu maal väga vaja. Raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise koht. Toimuvad kohtumised huvitavate inimestega, kirjandusõhtud, ekskursioonid, teatrietenduste külastused. Raamat paberkandjal jääb kindlasti veel pikkadeks aastateks, kas või nii kaua kui kestab elu maal. 

26. aprillil 2013 pidas Haljala Raamatukogu 90 sünnipäeva rahvamajas.

Kohtumiseni raamatukogus!