Hambaarst kolis pealinnast Raplasse: kliendid on hoopis teistsugused kui suures linnas
Laila sõnul oli Tallinn hambaarstina tegutsemiseks normaalne linn, kuid lapse sündides tuli valikud üle vaadata. „Väikelapse jaoks pole suurlinn kindlasti õige koht, nii otsustasingi uue elupaiga järele ringi vaadata," põhjendab ta oma valikut Raplas asuva Praxise erakliiniku kasuks.
„Tallinnas tuleb arvestada vahemaade, kellaaegade, liikluse, ummikutega. Last peab viima ja tooma. Siin elades kasvab temast normaalse närvikavaga inimene. Suures linnas ei julgeks teda üksi välja mängimagi lasta," loetleb arst väikelinna eeliseid.
Päris võõras kant Rapla hambatohtri jaoks ei olnud. Tegelikult on Laila juured isa poolt Raplamaal ja kõik oma lapsepõlvesuvedki on ta naabruses Kärus vanaema juures veetnud.
Lisaks tundis Laila siinset hambatehnikut, kellega varemgi koostööd on tehtud. „Temale võtsingi ausalt öeldes esimese tööteemalise kõne ja sain vastuseks reipa küsimuse - kas alustad homme?" naeratab ta.
Laila ei ole ise ka sünnilt tallinlane, vaid pärit väikesest asulast, kus headel aegadel elanike arv paari tuhandeni küündis. „See polnud pooltki seda, mis Raplas on, seega pole mul mingit kultuurišokki või muud sellist tekkinud," muigab ta. „Ega ma Tallinnas elades sagedamini kinos käinud."
Rapla olevat Laila sõnul lausa ideaalne - pealinnale piisavalt lähedal, kuid siiski nii kaugel, et niisama lusti pärast iga päev sinna minema ei säti. „Paras maa, et ei tekiks kiusatust iga päev seda distantsi sõita, töölkäimise eesmärgil. Olen piisavalt mugav inimene ja tahan mõnusasti elada."
Implanteerimist, mida Laila lisaks hambaravile Tallinnas tegi, ta Raplas siiski pakkuma ei hakka.
„Muud asjad saab siin kohapeal teha, aga implantaatide panekuks suunatakse patsiendid tavapäraselt ikka suurematesse keskustesse. Muidu mingit erinevust töös ei ole, hambad on ikka inimestel igal pool üsna samasugused."
Hambaarstitooli istuvad kliendid olevat siiski hoopis teistsugused kui suures linnas. „Siinsed on märksa rahulikumad," hüüatab arst. „Suurlinnaelu on nii närviline, et see jätab inimestesse oma jälje."
Sotsiaalsüsteem hammaste raviks on paraku puudulik Eestis igal pool, selles mõttes Raplal ja Tallinnal vahet polevat. Laila ohkab, et küll patsiente jaguks, kui neil mõni kopikas hambaarsti juurde viimiseks taskupõhja üle jääks. „See paraku pole küsimus, mida hambaarstid saaksid lahendada, vaid valitsuse tasemel ettevõtmine. Sinna aga kõik head mõtted paraku ei jõua," nendib ta.
