Harglas toimus võru keele laager
Sel korral toimus laager 12.-13.augustil Harglas. Kaks laagripäeva olid täis põnevaid tegevusi. Nii sõitsimegi kohe esimesel päeval varsti pärast koolimajja kogunemist Mõniste muuseumisse. Seal saime väga põhjaliku ja huvitavalt esitatud ülevaate eluolust kiviajal: elamutest, toitudest, tule saamisest, kehakatetest, savinõude valmistamisest, ketrusviisidest, jahist, tööriistadest, kirjavahetusest, ehetest ja amulettidest. Paljud lapsed ei osanud arvatagi,et kiviaeg on nii huvitav. Erilised lemmikud olid poistel jahipidamine, eriti vibuga karu laskmine ja tule saamine, tüdrukutel aga ehete valmistamine. Kõik lapsed said endale kividest, puupärlitest ja teokarpidest kauni ehte valmistada ja savist toidunõu voolida. Kogu jutt muuseumis toimus loomulikult võru keeles. Tagasiteel oli küll plaanis Mõniste järves ujumine, kuid selle ajas vihmasadu nurja. Sõitsime siis koolimajja tagasi, kus ootas lapsi ees kokkade Talvi Matuse ja Kersti Jakustandi valmistatud maitsev lõunasöök. Seejärel viis buss meid Hargla kirikusse. Kirikuõpetaja Vallo Ehasalu tutvustas lastele kirikut ja selle ajalugu. Jutt oli küll tartu murdes, aga lapsed said kõigest aru. Mõned lapsed olid kirikus esimest korda ja ei teadnudki täpselt, mida seal tehakse. Nii et see käik oli väga asjakohane. Kirikuskäigule järgnes matk läbi vihma tagasi koolimajja.Vihm aga lapsi ei häirinud, sest kõige pisem laps, kes jõudis tagasi viimasena, hüüdis rõõmsalt:"Aga mina sain üleni märjaks!". Kui kõik lapsed olid kuivad riided selga saanud,oli kõigi meeleolu taas rõõmus. Tore, et selleks ajaks juhtusid laagrilisi külastama ka mõlema kooli direktorid. Kohe hakkas Silva Ranniku lastele pärlitest krokodillikujulise võtmehoidja tegemist õpetama. Isegi poisid pusisid selle valmis. Mõned nobedamate näppudega tüdrukud jõudsid teha mitu võtmehoidjat ja aidata sealjuures ka väiksemaid. Kui näpud ja silmad tikkusid ära väsima, siis vahelduseks harjutati võrukeelseid näidendeid ja mängiti palli. Õhtul tuli aga laste ette kohalik pillimees Jaanus Põldsepp. Jaanus tutvustas lõõtspille ja laulis koos lastega võrukeelseid laule. Ta lubas lastel kõiki pille ka proovida ja nii mõneski lapses tekkis huvi hakata pillimängu õppima. Loomulikult paluti pillimees ka õhtusöögile. Kui kõht täis, sai iga laps leida endale meelepärase tegevuse: kes jätkas pärlitest meisterdamist, kes harjutas näidendit, kes hakkas Hele Zilmeri poolt joonistatud kukke värvima.Värvid olid ette antud võru keeles. Nii, et enne värvimist oli kõvasti nuputamist, mis värvidega on tegemist. Õhtupimeduses koguneti aga saali ja nüüd tulid ettekandmisele võrukeelsed näidendid. Need olid väga vahvad ning neid kuulates arvasid kõik kasvatajad, et laste võru keele oskus on oluliselt paranenud. Esimese päeva lõpetuseks mängiti kooli poolpimedates ja mõnusalt sipi-sopilistes koridorides peitust. Siis aga tulid õhtused pesemisprotseduurid ja varsti tekkis majja öine vaikus. Laagrilised magasid.
Teisel päeval pärast hommikueinet viis buss meid Tsirgumäele. Meid võttis vastu Lea Radsin, kes tutvustas võru keeles Taheva mõisa ajalugu, rääkis palju põnevat varemete kohta, näitas vanu fotosid, rääkis seoses mõisaga oma lapsepõlvemälestusi ja viis meid ringkäigule vanadele mõisamaadele. Edasi läks sõit lähedalasuvasse Parmu ökokülla. Peremees Kalev Raudsepp tutvustas sealset loomakasvatust, hobutööriistu ja rääkis väga humoorikalt ja põnevalt tõrvavabrikust. Ka Kalev rääkis lastega võru keeles. Lisaks sellele meeldis lastele,et peremees viskas nendega ka nalja. Näiteks ütles ta üle kraavi hüpanud poisile, et see olevat maandudes meetri sügavusel vihmaussil vere ninast välja hüpanud. Aeg möödus ruttu ja lõbusalt ning juba oodati meid tagasi lõunasöögile. Laagri lõpetuseks kirjutasid ja joonistasid lapsed suurele paberile sellest, mis neile laagris meeldis. Nii laste kui ka kasvatajate peamine mõte oli, et selline laager võiks traditsiooniliseks saada. Näitas ju seekordne koosviibiminegi eelkõige seda, et võru keelt sel moel õppida on põnev.
Võru keele laagri läbiviimist toetasid Kultuuriministeerium Vana-Võrumaa kultuuriprogrammi kaudu ja Taheva ning Karula Vallavalitsused.