Kuigi gümnaasiumiosas on majandusõppega haaratud suurem osa maakonna koole, puudub see eraldi ainena enamikes põhikoolides. Põhjuseks eelkõige pingelised ainekavad, aga ka õpilaste sügavama huvi ning vastavate õpetajate puudus. Tõdeti, et olukorras, kus õpilastel on palju valikuid (huviringid, noortekeskused, erinevad projektid), sõltub majandusõppe toimimine suures osas pühendunud eestvõtja olemasolust.

Häid kogemusi on selles valdkonnas jagada Mikitamäe Põhikoolil ja Värska Gümnaasiumil, kus majandusõppel on juba pikaajalised traditsioonid ning kus tegutsevad ka tugevad õpilasfirmad. „Majandusõpe sotsialiseerib lapsi paremini kui Facebook," jäi kõlama Põlva Keskkooli kogemuse kokkuvõttest. Räpina Gümnaasiumis kuulub õpilasfirma õppekava kohustuslikku osasse alates 11. klassist ja vähemalt kooli jõululaadal tuleb väljas olla.

Ühisel arutelul käidi välja ettepanekud tihendada koolide ja ettevõtjate otsekontakte, sh jätkata ettevõtlusnädala traditsioone. Samuti peeti oluliseks võimaldada maakonna õpetajatele majandusõppealast koolitust. Plaanis on kutsuda kokku koolitusseminar, kus osalevad õppekava arendajad, majandusõppe õpetajad, koolijuhid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja haridusnõunik Tiia Randma jt.

Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingust andsid ülevaate POL esimees Raul Kudre ning Põlva Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Peeter Aas.

Lepingujärgselt toetab ministeerium Põlva maakonna õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuse korraldamist 12 489 euro ning õpilaste aineolümpiaadide, võistluste ja õpilasürituste korraldamist 17 436 euroga. „Kogu raha kasutamine peab olema seotud riikliku õppekava rakendamisega," tõi Aas välja olulise põhimõtte.

Dokumendi terviktekst on kättesaadav maakonnaportaalis.

Elav arutelu tekkis seoses õpilaste aineolümpiaadidel osalemise praktiliste küsimustega. 

Ülevaate Põlvamaa õppenõustamiskeskuse tegevusest andis koordinaator Heido Sinivee. Karjäärinõusamiskeskuse plaanidest tegid kokkuvõtte Eha Raav ja Kadri Pelisaar. Äsja lõppenud maakondliku noorteuuringu tulemusi on oodata märtsis. 

Päev jätkus koolijuhtide ainesektsioonis 2013. aasta tegevuskava koostamisega. Olulisena kerkis hilisemas arutelus esile väärtuskasvatuse ja väärtusarenduse temaatika. Äsjailmunud väärtuskasvatuse abimaterjali „Lühinäidendid" tutvustas maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna kooliinspektor Monika Adamson.