Meie aastapäevaüritus jaanuaris läks igati korda ja sellest oli pikemalt juttu juba aasta tagasi. Vastlasõitu tegime seekord vastavatud Laiuse mäel - kes suusatas, kes kelgutas, kes sõitis slaalomit või liugles lumetuubidega. Mõnusas vestlusringis pärast seda olime seekord koos Saarevälja talus ja oasupi asemel maitsesime kõrvitsasuppi.

Veebruaris alustasime ka käsitöötoas Anne Mägisoo juhtimisel lapitöö mitmesuguste tehnikate õppimist. Valmistasime pajalappe, erinevates tehnikates padjakatteid, sussikotte ja mõni agaram asus ka palkmajatehnikas tekki õmblema. Paralleelselt lapitööga hakkasime paigaldama ka kangastelgi, milliseid meil tänaseks on töös juba neljad. Kahel teljel koome tavalisi n.ö. kaltsuvaipu, aga kahel on üleval juba peenemad vaibad. Kevadisel näitusel maikuus oli üleval juba toatäis ilusaid asju üheksalt naiselt ja ühelt mehelt. Ega paljud käsitööseltsid saa vist sellega uhkustada, et neil on ka meesliikmeid, aga meie tegemistes lööb agaralt kaasa ka Ülo Raadik.

Põhiline kooskäimine on meil teisipäeva õhtuti, aga võimalus kangast kududa, õmmelda või millegi muu huvitavaga tegeleda, on alati olemas, kui keegi seda soovib.

Kevadel värvisid aiasõbrad kraklee- ja salvrätitehnikas lillepotte ja muid anumaid. Üks anum tuli ikka ilusam kui teine ja paljud ostsid endale kojugi värvid, et seal sellega edasi tegutseda. Kesksuvel tegime Saareväljal lausa betoonitöid. Valasime nimelt rabarberilehe abil erinevaid anumaid - lindude joogi- ja suplusnõusid, lillepotte ja kausse.

Maikuus toimuval imeilusal talgupäeval koristasime Vabadussõja ausamba parki. Harvendatud sai võsa ja mahasaetud mõnigi kuivanud puu. Kõik see sai ka lõkkesse veetud, samuti kõik kokkuriisutud lehed ja risuhunnikud.

Talgulaud oli kaetud meie poolt kaasavõetud küpsetiste ja Anne valmistatud talgusupiga.

Sügisesed tugevad tuuled on aga meie sellekevadist töötandrit tublisti laiendanud. Et erinevate tehnikate õppimiseks vahendeid muretseda, kirjutas allakirjutanu KOP-i projekti ,,Anname hoogu taaskasutusele", mis sisaldas nelja õpituba: kangakudumine, viltimine, seebi ja küünalde valmistamine.

Kangakudumisega alustasime juba kevadel ja seda juhendas Anne Mägisoo. Nii märg- kui nõelviltimist juhendas Marika Malm ja glütseriinseepide ja -küünalde valmistamist õpetas allakirjutanu. Kui kangakudumine on täielikult taaskasutatavast materjalist, siis vilditud esemetel saame taaskasutada kaunistuselemente.

Seepide sisse saame aga panna erinevaid kuivatatud maitse ja ravimtaimi ja küünlaid saab valada samuti kasutades ära küünlajääke ja lisades sellele uut massi.

Juba meie esivanemad armastasid hulgakesi koos näputööd teha ja selle juures mõnusalt juttu vesta. Ka meil tekkis nendes õpitubades osaledes hulk ideesid, mida oma edaspidises tegevuses tahame ellu viia ja edasi õppida. Ja sellest kõigest lähtuvalt kirjutas allakirjutanu LEADER- programmi projekti käsitööoskuste ja käsitöötoa arendamiseks. Tänaseks on saanud projekt ka PRIA-st jaatava vastuse.

Selle raames viib Põltsamaa Käsiteokoda meil läbi koolituse, kus õpime rahvuslike kirju mitmel viisil kasutama, ostame käsitöötuppa erinevaid töövahendeid ja sõidame Läänemaale tutvuma sealsete käsitöö- ja külaseltsidega. Mõned ideed on veel projekti kuju saanud ja mõned veel saamas, aga neist juba edaspidi. Vana koolimaja muutmiseks Saduküla piirkonna Vaba aja keskuseks tahame igati kaasa aidata.

Kuigi olen ise parteitu, olen andnud lubaduse lähtuvalt ühest minu sõbranna nõukogudeaegsest heast ütlusest oma tegusa ja innuka kaasa kohta - kui partei käsib, istub või siili surnuks - et olen minagi heas seltskonnas ja hea idee nimel selleks valmis.

Ja meil on see hea seltskond, kes samuti kõigeks valmis! Ideidki on tulnud ja kindlasti tulemas. Jõudu ja tervist meile ja kogu piirkonna inimestele sel alanud aastal!