Kaupluse asutas AS Harju Elekter 20 aastat tagasi. Harju Elektri kaubandusgrupi juhi Aidi Mölderi sõnul olid paljud kaubad siis veel defitsiitsed.
Aidi Mölderi sõnul moodustab kaupluse müügitulu Harju Elektri käibest vaid murdosa, kuid kahjumis ei olda ja ostjaga otse suhtlemisel on omad plussid.

„Ettevõtte laomüük läks sedavõrd suureks, et hakkas tehase tööd segama - nii otsustatigi avada oma kauplus ja suunata jaekliendid sinna. Kui algul oli suur Glamoxi radiaatorite ja valgustite osakaal, siis ajapikku laiendati kauba sortimenti ka mujal toodetud elektritarvete osas. Täna moodustavad müügist 26% kilbikomponendid, 20% kaabel ja mahult järgmisena installatsioonimaterjalid, lülitid ja valgustid."
„Tahame pakkuda kõike, mida elektritöödeks vaja. See toob meile elektrikuid mujaltki, kui ainult Keilast ja lähiümbrusest," ütleb Peeter Rõõmussar.
Peeter Rõõmussar on kaupluses töötanud kõik 20 aastat

„Töömehed on tänapäeval liikuv rahvas ja kui mõni Pärnu elektrik siinkandis tööd teeb, ei vea ta materjale kodunt kaasa, vaid ostab need siit. Pigem ostab ta meilt üht-teist kaasa."

Peeter Rõõmussaar on kaupluses töötanud selle algusest saati ja võib ilmeksimatult ära arvata, kas ostja on Virust, Võrust või siitsamast Harjumaalt.

Kuidas? „Elektrikute sõnavara on piirkonniti erinev, ühte jubinat võidakse nimetada kümnel moel. Algaja müüja võib segadusse sattuda, kui temalt küsitakse näiteks torpeedot.

Elektrikute sõnapruugis on see isoleerotsik. Kui arvestada, et meil küsitakse asju erineval moel ka vene ja soome keeles, peab leti taga olema tõeline polüglott," vastab Rõõmusaar ja lisab, et muidu on kõik elektrisse puutuv imelihtne. Ise ta elektrivärki õppinud ei ole, töö on õpetanud.

Areng elektriseadmete ja materjalide maailmas on olnud kiire. Välja on mõeldud väga tarku asju. Näiteks toob juhataja elektriboileri, mis jätab meelde, millal sa tavaliselt vett tarbid ja töötab ainult sellel ajal. Olemas on väga nutikaid põrandakütte süsteeme. Juhataja sõnul on tal põhimõte, et müüa saab ainult töötavaid asju ja musta valgeks rääkimisega ta ei tegele. „Kui inimene soovib osta boilerit, uurin ma kõigepealt, kuhu see läheb ja palju on tarbijaid. Kindlasti ei paku ma koju osta kõige odavamat, sest selle töökindlus ei pruugi vastata ootustele. Säästuboiler sobib suvilasse.

Suured ehitusmaterjalide kauplused on orienteeritud odavama kauba müümisele, seal ei küsi keegi, mida, milleks ja kuhu vaja on. Hea, kui riiulite vahelt mõne müüja leiad."

Harju Elektri poe kohta kehtib lause - kaubaga kaasa tasuta nõuanne. Asjatundlikkus, selgitused, soovitused, terviklahendused on trumbiks kauplusele.

 „Vahel küsivad isegi elektrikud nõu, rääkimata nendest, kes ise kodus remonti teevad. Isetegijaid jääb järjest vähemaks, see on aja märk."

Euro tulek on tõstnud lakke ehitusmaterjalide hinnad. Kas see kehtib ka elektrikaupade puhul? Aidi Mölderi sõnul selles valdkonnas tormilist hinnatõusu pole olnud, vähemalt nende poes. „Meil on müügil isegi tooteid, mille hind jääb kaugele sendist. Näiteks kaabliside tüübel maksab 0,06 senti."