Et selle “riigi riigis” eksisteerimine on maavanemale raske pähkel pureda, siis mingem analüüsimiseks ajas tagasi. Nii Nõmme, Pirita kui Merivälja olid kunagi omaette omavalitsused, mis hiljem liideti Tallinna linnaga. Nii nagu kunagi Haabersti ehk praegune Õismäe on ajalooliselt olnud Harku valla osa. Tallinn on kõik alla neelanud. Ja nüüd otsustab – kas kulutada maksumaksja raha Kiltsi rahvamaja põranda remondiks või lappida näiteks Pirital teid; kas teha televisooni või kulutada raha tänavavalgustuseks. Kõik need otsused tehakse praktiliselt ühe linnaosa – Lasnamäe – valijate toel, mida ajaloolisel Tallinnal polnud olemaski.
Teisest küljest räägime omavalitsuste ühinemisest. Et kaks omavalitsust – Kose ja Kõue vald – ühinesid, kuulub kahtlemata läinud viie aasta tippsündmuste hulka. Aga võiksime mõelda ka teistmoodi. Mitte Tallinna linn ei liidaks ümbritsevaid omavalitsusi, vaid need liidaksid endaga taas oma ajaloolised osad. Hakkasin Pirita elanikuna mõtlema niiviisi siis, kui mulle öeldi, et Piritale polegi vaja investeeringuid – viimane suurem investeering oli sinna 2005. aastal, mil Pirita linnaosa vanemana panin sotsiaalmajale nurgakivi. Miks peaks Pirita olema Tallinna linnaosa, kui meie maksumaksja raha kulutatakse ei tea kuhu ja meil kulude osas sõnaõigust ei ole. Pirita võiks koos Viimsiga moodustada omaette omavalitsuse, kus elaks vähemalt 35 000 inimest. Nagu praegu Pärnu linnas. Nii edasi mõeldes: Haabersti linnaosa ühinemisel Harku vallaga tekiks omavalitsus 56 000 elanikuga; Nõmme, Saku ja Sauede ühinemisel elaks selles omavalitsuses 60 000 inimest; Maardu, Jõelähtme, Rae, Raasiku ja Kiili liitudes – 48 000; kahe Keila, Vasalemma, Padise Nissi, ja Paldiski linna liitudes oleks ka selles omavalitsuses 60 000 inimest. Kui vanad vanglad Vasalemma kandis lammutatakse ja korralik raudteeühendus sinna luuakse, tekiks ilusa looduse keskele täiesti uus tõmbekeskus. Harjumaale jääks kokku kümme omavalitsust – see oleks optimaalne.

Mis saaks aga Tallinna linnast?

Tallinn tõmbuks tagasi oma ajaloolistesse piiridesse, nii pindalalt kui mõttemallidelt – ei saaks käituda enam riigina riigis. Kesklinn, Kristiine linnaosa ja Põhja-Tallinn moodustaksid linna, kus elaks ca 200 000 elanikku. Lasnamäe oleks omaette 100 000 elanikuga linn, kel oleks siis ka võimalus otsustada, kuidas oma raha kõige kasulikumalt kulutada. Näiteks Kose ja Kuusalu vald võiksid jääda valdavalt meie põllumajanduse piirkondadeks.

Loe täispikka intervjuud Ülle Rajasaluga Harju Elust.