Omavalitsusjuhid sõnumit nii positiivselt vastu ei võtnud, sest tunduvalt on kasvanud ka kulud.
Teede rahastamisel on võrreldes käesoleva aastaga muudatus. Möödunud aastal loodi transiitteede meede, kuhu kohaliku omavalitsused said esitada taotlusi. Selliseid projektipõhiseid rahastusi järgmisel aastal enam ei tule, raha pannakse kokku ja jagatakse olemasoleva valemi alusel ehk vastavalt teede pikkusele, erinevalt arvestatakse alevike ja hajaasustuse teid. Kuna projektipõhist toetust enam pole ning kõik on valemipõhine, on teede rahastus suurenenud veidi üle miljoni euro.

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi tõi näite, et võrreldes 2008. aastaga on teedele eraldatud summa vähenenud 4 korda ning pole siiani taastatud: „Iga aastaga suureneb rahavajadus kordades, teede koormus kasvab ning remontida neid omavalitsuse raha eest lihtsalt ei jõua.”
Andrus Jõgi tutvustas graafikut – 2000. aastal küsiti, kui palju on omavalitsuste hinnangul nende tulubaasist puudu: „Leiti, et 150 protsenti. Vahepeal see vahe saavutati, majanduslanguse ajal oli tagasilöök, kuid nüüdseks on see tase taas saavutatud. Kindlasti on suurenenud ootused. Loomulik, et ei olda rahul sellega, mis on ning loodetakse alati paremat.”
Raivo Uukkivi märkis, et suurenenud on omavalitsustele seadusega pandud hädavajadused, mitte ootused.

Omavalitsusjuhid märkisid, et tuleks üle vaadata koolivõrgu korrastamise summa, mis on mõeldud koolipindade vähendamiseks, riigigümnaasiumide loomiseks. Tallinna ümbruses aga ehitatakse lasteaedu-koole aina juurde.

Toodi välja ka seda, et kui Praxis analüüsis maakonniti Euroopa Liidu rahade kasutamist, siis Harjumaale tuli küll mahult suurim summa, kuid ühe elaniku kohta jagatuna oli Harju viimaste hulgas ning esikohal Hiiumaa. Omavalitsusjuhtide sõnul aga Hiiu ja Harju väga erinevad nii rahvastikutiheduselt, transpordi- ja liikumissageduse poolest ning Harjumaad tuleks vaadelda eraldi teistest omavalitsustest. Andrus Jõgi põhjendas, et riik ei soovi maakondade ebavõrdsust võimendada.

Ta lisas, et Eestis on võrreldes teiste riikidega omavalitsustel pigem vähem ülesandeid: „Toetus on meil üldiselt sihtotstarbeline, mujal üldtoetus, et saaja saaks ise otsustada, kui palju ja mis valdkonnas seda kasutada. Näiteks Norras tuleb raha riigilt koolidirektorile ning ei sekkuta, millele ta raha kulutab, koolilt oodatakse vaid tulemusi. See variant võib olla kokkuvõttes aga kõigile keerulisem.”

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer sai vastata küsimustele, mis saab riigieelarvest ning kas on analüüsitud, mis juhtub siis, kui Euroopa Liidu toetused otsa saavad: „Pole veel täpselt teada, mis saab, kuid see ei tähenda, et toetus 2020. aastal hoobilt kaob. Euroopa Liidu uue eelarve koostamisel saab teha valikuid, kuhu investeeringuid suunata. Kindlasti tuleks omavalitsustel sellega ka arvestada, planeerida oma tegevusi pikemalt ette.”

Ta lausus, et riigieelarve koostamisel on peetud kõige rohkem debatte põllumajandustoetuste ning hariduse rahastamise üle.