Kõige ebameeldivama üllatuse sain möödunud suvel Rannamõisa kiriku tagant Tilgu sadamast mereranna teed pidi Suurupi alumise tuletorni poole sõites. Tõkkepuu takistas teed. Kuigi kõrval asuva piirivalvekooli territooriumi piirab väga muljetavaldav tara, on ka tõkkepuu igaks juhuks külavaheteele unustatud.

Samas pole piirivalvekool vist mingi salajane asutus – maanteelt juhatavad sinna suured viidad. Külavaheteed edasi minnes on paar kinnisvaraarendajat suisa jupi ranna- ja metsateed erastanud, tarastanud ja rattatee kinni pannud. Aga rattaring Tilgu sadamast Suurupi alumise tuletornini ja sealt üles Muraste mõisa kaudu tagasi Rannamõisa kiriku juurde oleks loodusesõbra üks unistuste marsruut!

Ühelt poolt miljonivaade merele, teist kätt rannamännid ja meie kandi kõige ilusamad sihvakad sanglepasalud!

Omapärane tõkkepuu on tekkinud Vääna-Jõesuu endise vetelpäästejaama suunalt Türisalu pangale minnes. Lisaks “unustavad” kohalikud kinnistuomanikud tavaliselt lahti oma suured ja kurjad koerad. Nii et sealtkaudu ei soovitaks jalgsi ega rattaga minna.

Ka loodaks, et endise vetelpäästejaama hoone uued operaatorid ja kinnisvaraarendajad ei hakkaks oma territooriumi ja ümbruskonna teid liiga laialt tarastama.

Ikka okastraattõke

Ebameeldiv üllatus tabas mind Vaila-Naage teelt tuletõrje veevõtutiikide juurest endise Vääna metskonna telkimise ja puhkeplatsi kaudu Jahilossi teele pöörates. Üks tubli kinnisvaraarendaja on sinna eramu ehitanud ja üldkasutatava metsatee lihtsalt kinni pannud. Ja loomulikult on ta sealt maha kruttinud viidad näitamaks teed tuletõrje veevõtukohani.

Kõige kindlamalt on endise üldkasutatava, mööda Vääna jõe maalilist kallast kulgeva tee lukku pannud Tugamanni veski tagused kinnistuomanikud. Kui ikka tõkkepuu, okastraat ja lehmakett on teele ette tõmmatud, ei ole söandanud ka päise päeva ajal jalgsi sealt metsast läbi minna.

Tõsine suure lukuga tõkkepuu on ka ees ka Vääna-Jõesuu Masinaehitaja ühistu tagumisest otsast mööda jõekallast endise Keila Geoloogia tootmisbaasi ja Vaila silla poole suunduval teel. Õnneks pole seni kinnistute omanikud jalgrattaga läbisõitjatele otseselt takistusi teinud.

Piirang olgu põhjendatud

Kõige põhjendatum tõkkepuu tundub olevat Suurupist Vääna-Jõesuu Al Mare ühistuni suunduva metsatee otsas. Jalgsi ja rattaga saab seda põhjatuks sõidetud teed pidi läbi küll. Aga ATV-de ja džiipide rallit on sealkandis põhjendatult vaja piirata. Iseküsimus, et aja jooksul võiks seda kahe suure elamupiirkonna vahelist ühendusteed natuke korrastada.

Vaieldamatult kõige meeldivam on seni olnud rattasõidud Liikva-Vaila teelt paepanga serva pidi mööda Kõrgendiku teed Väänatammi poole suunduval põlisteel. Muuhulgas läheb see läbi ka Liikva vanaküla Leinakase ja Mäemurdja talude õuedest. Ju on siis sealtkandi heina, metsa ja põllusaaduste vedu omal ajal nii seatud, et muistne servituudiõigus on sujuvalt üle kandunud 21. sajandisse.

Mingit tõkkepuud ega lehmaketti ette tõmmatud ei ole. Kui keegi on õues olnud, olen alati küsinud luba läbiminekuks. Kunagi pole keelatud, teinekord on ka sõna juttu aetud. Loodaks ka tulevikus selle piirkonna pererahva mõistvale suhtumisele ja loodusesõprade korrektsusele.

Soov võib täide minna

Vaatamata ajutistele liiklusraskustele saab kergliiklustee Tallinnast Tabasaluni ja hiljem ka Murastest Vääna- Jõesuuni valmis niikuinii. Julgen arvata, et sellele asfaltteele jätkub nii jalgrattal kui rulluiskudel sõitjaid. Aga kaugeltki mitte kõik ei soovi sõtkuda mööda asfalti. Ja Harku vallas on piisavalt mereäärseid ja metsateid, mida mööda igas eas spordi- ja loodusesõbrad igal aastaajal saaksid jalgrattal sõita, muidu jalutada või kepikõndi harrastada. Kui ainult teid mööda takistusteta liikuma pääseks!

Esimest korda üle uue silla minnes öeldud soov pidavat täide minema. Kaasaegselt folkloori edasi arendades: kui ma esimest korda läbi Tabasalu mäe aluse rattatunneli lähen, soovin, et Harku vallas oleks rohkem kõigile valla kogukonna liikmetele avatud mereäärseid ja metsateid!