Sügisel on aednikel tagasivaatamise aeg. Kevadine rahutus on raugenud sügiseseks rammestuseks. Rajatud aiast otsitakse päevadele lisaks ka liigutavat ilu. Selle loomiseks saab lisaks kätetööle rakendada kõik oma teadmised ja oskused. Kui nendest puudu jääb, siis otsime abi ja märkamatult olemegi arenguteel, sest oma pikaajalisest kogemusest võib aednik tõdeda, et aeda harides oled ka ennast harinud. Ainult aastate praktika loob aednikus enesekindluse, sest ta on loonud nii enda kui ümbritsevate jaoks suure väärtuse.

Õhk ja avarus

Pällo teel Vladimir Bobakovi aed paistis kohe silma korrektse teostuse ja hea hooldusega.

Avar eesaed oli ääristatud vabakujulise põõsashekiga, mille vahele oli paremal peitunud veesilm, ääristuseks laudtee. Liikudes edasi tagaaeda kogesime üllatusi igal sammul. Julge lahendusena oli kasutatud erineva värvi ja struktuuriga multše, ka tee- ja terrassimaterjalid olid oskuslikult kokku sobitatud. Ükski detail ei domineerinud. Selles aias oli õhku ja avarust.

Väga võrdselt mõjus ka Hiie Graubergi ja Toomas Oolepi koduaed. Selles Vääna jõe ääres asuvas aias on aia rajamise käigus säilitatud looduslikud pinnavormid ja tasandid ning avatud allikatoitelisele vanale jõekäärule äravool jõkke. Erineva funktsiooniga aiaosad jagunevad ühtlaselt ja harmoniseeruvad ümbritseva loodusega. Taimede valikul on lähtutud tavaliste aiakülaliste - metskits, vesirott ja kobras - maitse-eelistustest.

Omad tingimused seab aiale kevadine suurvesi (osa aiast on kevadel 1-2 nädalat vee all) ja maksimum-külmakraadid talvel.

Sombre teel Kersti Aave aias tervitasid külalisi kaks kana. Kallakulisel krundil oli silmatorkavalt viljakandev tarbeaed huvitava köögivilja valikuga, mis oli vaadetele avatud. Kogu aias oli näha lilleseadjast perenaise tunnetuslikku oskust taimede kokku sobitamisel ja oma ümbrusest hoolimist. Mitmekesine ja liigirohke aed pakkus naudinguid kõikidele meeltele.

Huvitavalt oli hoonestatud Tilgu teel asuv Katrin Tamme suvekodu, kus oli välja ehitatud erinevaid hubaseid istekohti. Krunt on avatud vaatega pinnakattetaimedega haljastatud kallakule, millest voolab läbi rajatud oja. Eriliseks tegid selle puhkeala vanad puud ja nende vahelt avanev merevaade.

Alasniidul Külli Haava koduaias oli näha ebatavaline võte, kus majaalune pinnas kuhjati krundile, millega loodi uus reljeef. Kõrgendikule jäi lõkkeplats. Kogu taimestus sobitus omavahel ja lõi hea tausta vulisevale veeojale.

Aed on looming

Liikva küla tee ääres olevas aias võttis meid vastu väga töökas ja rõõmsameelne perenaine Ene Niinemets, kelle majanurka rajatud kiviaed üllatas meid värvirikkusega. Vääna jõe käärus olev Helma Lotkini aed meenutas meile ammuseid taluaegseid haljastusvõtteid. Väärtuse annab krundile hea looduslik asukoht.

Tsiteerime Kersti Aave aiatutvustust: "Aed on minu jaoks teraapia. Ma puhkan seda "tööd" tehes. Mu keha saab jõudu ja kosutust taimedega mullas asjatades. Mu meel puhkab ja rahuneb. Ma teen seda paljaste sõrmedega, ma ei talu kindaid. Ma eelistan vahetut kontakti mulla ja taimega. Aed on minu jaoks looming.

See on lõputu unistamine, arendus, fantaasia, kujutlused ja plaanid. See on magamata ööd, see on ilumeele treening, see on rahakoti puhastustuli. See on elustiil." Siin ongi mõte, mis ühendab meid, aiahuvilisi, looma ilu meie ümber.

Koduks kujuneb koht alles siis, kui ka ümbrus saab selle osaks. Suheldes loodusega muutume loominguliseks. Kiindumine aeda ja pidev hoolitsus arendab omanditunnet, seob meid elupaigaga. Isetegemine on see, mis elu huvitavaks teeb.

Vallavalitsus ja Harku Valla Aiaselts tänavad kõiki osalejaid ning ootame varsti parimaid pidulikule vastuvõtule. Jätkuvalt ootame uusi ja põnevaid aedu konkursile juba järgmisel kevadel!


LUULE AGU, LIIVI MÄEKALLAS JA MARIKA RAUDSOO
Aiakonkursi komisjoni liikmed