Harku valla uus üldplaneering on vanast konkreetsem

Harku valla üldplaneering kehtestati esmakordselt 1996. aastal. Meie vald oli sellega üks esimesi omavalitsusi Eestimaal, kus kindla kava põhjal hakati valda arendama.

Uue üldplaneeringu koostamist, mis arvestaks vahepeal majandus- ja sotsiaalsfääris toimunud muudatusi, alustati juba 2001. aastal. Vastu võeti see Harku vallavolikogu poolt 2009. aasta augustis. Ometigi seda veel kehtestatud ei ole.

Harku abivallavanem Erik Sandla, kas võite prognoosida, millal Harku vallas hakkab valla arengu alusdokumendina kehtima uus üldplaneering?

Harku valla uus üldplaneering võeti vastu 2009. aasta augusti lõpus. Seejärel toimus samaaegselt üldplaneeringu avaliku väljapanekuga ka üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine.

Kuna avalikustamisel esitati üldplaneeringu kohta hulgaliselt ettepanekuid ja vastuväiteid, järgnes suur töö nendele vastamise näol. Vaiete lahendamiseks korraldati mitmeid avalikke arutelusid ja koosolekuid, kus valla esindajad kohtusid lisaks vallaelanikele ka erinevate huvigruppide ja kogukondade esindajatega.

Kõiki vastuväiteid me küll lahendada ei suutnud, kuid see on ka loogiline, kuna kõigi osapoolte huve ja soove ei ole paraku võimalik rahuldada.

Vastavalt planeerimisseadusele esitasime 2011. aasta alguses üldplaneeringu koos lahendamata jäänud vaietega maavalitsusse järelevalve teostamiseks.

Millal täpselt uus üldplaneering kehtestatakse, seda hetkel kommenteerida ei oska, kuna see sõltub suures osas ka sellest, millal ja millise vastuse me maavalitsuselt saame.

Milliseid probleeme vaided põhiliselt puudutasid?

Vaietele vastamisel me esmalt grupeerisime need. Üks enim vastuväiteid põhjustanud küsimusi oli uues üldplaneeringus laienenud rohekoridoride temaatika. Üldplaneeringus määratud rohealad põhinevad Eestimaa Looduse Fondi poolt läbiviidud uuringul, mille eesmärk oli välja selgitada rohealade tegelik paiknemine ja toimimine Harku valla territooriumil. Selle tulemustega on üldplaneeringus ka arvestatud.

Probleem seisneb eelkõige selles, et rohekoridoride territoorium on uues üldplaneeringus määratletud märksa ulatuslikumalt ning see põhjustas proteste. Näiteks oli nii mõnigi arendaja ostnud maa plaaniga hakata seal tiheasustusega elamurajooni rajama.

Paraku uus üldplaneering seda enam igal pool ei võimalda. Ei taha sellega väita, et me elamuehituse väljaspool asulaid üldse keelustame, vaid selleks on ette nähtud konkreetsed alad ja vastavad tingimused.

Harku vallas pole kunagi ühte meelt oldud ka tuulegeneraatorite rajamise küsimuses. Kas uus üldplaneering toob mingi selguse?

Üldplaneeringu esialgses versioonis nähti tõesti ette võimalus rajada tuulikupargid Türisalu pangale ja Adra küla taha Keila külje alla. See mõte leidis aga uue üldplaneeringu avalikustamisel nii suure vastuseisu, et võtsime selle päevakorrast hoopis maha. Vastava vajaduse tekkimisel näeme tulevikus ette võimaluse algatada tuulikuparkide kohta eraldi teemaplaneering, mis selgitaks välja, kuhu konkreetselt tuulikupargid sobiksid ja kuhu mitte.

Samamoodi lahendasime vaided mitmete teede, kaasa arvatud kergliiklusteede osas - mõningad protestid esitati selle kohta, miks lähevad teed - ka kergliiklusteed - läbi rohealade. Seega lahendame tulevikus ka teede temaatika täpsustava teemaplaneeringuga.

Mis saab nüüd edasi?

Oleme praegu vastavalt maavanema korraldusele ja maavalitsuses vaiete esitajatega toimunud rohkete arutelude tulemusena korrigeerinud planeeringut selles osas, kus kokkulepped on saavutatud. Maavanema palvel esitame lähipäevil talle üldplaneeringu uuesti.

Kas vaideid siis enam pole?

Oleme mitmetes põhimõttelistes vaietes küll kokkuleppele jõudnud, aga endiselt on enamus vastuväidetest üleval.
Maavanem peab otsustama, kas anda vallavolikogule luba üldplaneering kehtestada või mitte.

Mida võib prognoosida sellisel puhul? Milline on maavalitsuse käitumispraktika?

Eks maavanem peab lähtuma seadustest, ja arvan, et ka vallavalitsus on üldplaneeringut koostades lähtunud ennekõike seadustest ja avalikust huvist. Kui avalik huvi põrkub erahuviga - näiteks kellelegi ei meeldi mingi üldkasutamiseks mõeldud avalik hoone, mis ahistab tema vaatevälja - siis võitjaks jääb reeglina ikkagi avalik huvi, mida esindab ka maavanem. Niisiis praktika kinnitab, et enamuse vaietest lahendab maavanem avalikke huve kaitstes.

Aga kui kodanik ei ole ikkagi rahul ei üldplaneeringu ega maavanema otsusega anda sellele menetlemisluba - mis saab siis?

Alati jääb kodanikul õigus pöörduda oma eraõiguste kaitseks kohtusse.

Millised on põhierinevused uue ja endise üldplaneeringu vahel?

Rohekoridoridest me rääkisime. Neid on rohkem ja need ühendavad nüüd loogiliselt rohealasid. Uus üldplaneering on märksa loodussõbralikum, lähtub rohkem keskkonnast ja selle säästmisest.

Harku vallas kasvab siiani Eesti keskmisest tunduvalt vähem metsa. Seega kuuluvad ka metsamaad säilitamisele.

Samuti on uues üldplaneeringus selgemalt piiritletud maakasutus - kus on planeeritud elamurajoonid (Tabasalu, Harkujärve ja teised Tallinnaga piirnevad alad), kus tööstuspiirkond ehk tehnopargid (Tabasalu tagune Rannamõisa- Harku teeäär, Keila Tutermaa kant), kus puhkemaastik (Vääna- Jõesuu). Ka jätab uus üldplaneering rohkem võimalusi tulevikus teemaplaneeringutega teatud teemasid täpsustada.

Et meist igaühel oleks arusaam üldplaneeringu koostamise mahust, siis kui palju inimesi ja kui kaua olid selle tööga hõivatud?

Üldplaneeringu koostajaks on Hendrikson & Ko, kuid selle koostamise juures on osalenud ka vallavalitsuse ametnikud.

Üldplaneeringu väljatöötamise juures osalemine ja selle menetlemine on võtnud palju aega meie ametnike igapäevasest tööst.

Ei tohi ära unustada, et lisaks üldplaneeringu menetlemisele tuleb igapäevaselt tegelda ka detailplaneeringute menetlemisega, mis on aastaaastalt muutunud järjest keerukamaks ja ajamahukamaks tegevuseks, mille on põhjustanud eelkõige vastavate õigusaktide muudatused.
_______________________________________

JAAN SAULIN
Harju maavalitsuse planeeringute talituse juhataja kt

Harku valla üldplaneeringu menetlus on võtnud kaua aega, kuna väga palju on olnud huvitatud isikuid. Samas on kõigile arusaadav, et Harku vallale on uut üldplaneeringut vaja. 1996. aastal kehtestatud vana üldplaneering ei käi kaasas muutunud vajadustega ning pärsib valla arengut tervikuna. Seetõttu on ka Harju maavalitsus huvitatud sellest, et Harku vald saaks uue üldplaneeringu, mis oleks aluseks ruumilise arengu eelduste tagamisele.

Pärast seda, kui planeeringumaterjale on täiendatud maavalitsuses toimunud arutelude tulemusel, esitab vallavalitsus üldplaneeringu uuesti maavanemale. Seejärel saab maavanem otsustada üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle.