Harku vallavaolikogu liikmed Kaido Kruusoja ja Ive Eevel
Olen sündinud 1964. aastal Tallinnas. Lõpetasin Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja seejärel Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinsenerina.
Peale ülikooli lõpetamist olen olnud ise endale tööandja.
Peres kasvab kolm last.
Harku vallas Liikva külas elan aastast 2005. Oma kodu rajamisel sai määravaks soov asuda elama maale. Klooga suund Tallinnast tundus loomulik ja kodune, kuna vanematel on Lohusalus suvila ja valdav osa suvedest on möödunud seal. Hilisema suguvõsa uuringu käigus on üllatuslikult selgunud, et isapoolne suguvõsa on pärit Vääna mõisa maadelt ja vanaisa on sündinud ning elanud paar esimest eluaastat mitte kaugel kohast, kus asub minu tänane kodu.
Oma sõna vallaelus kaasa ütlema ja volikokku kandideerima sundis mind valla arengu kinnisvaraarendajate-kesksus. Aegunud üldplaneering ja süsteemitu tulevikuvisioon võimaldas olukorda, kus valda planeeris piltlikult arendaja poolt tellitud ekskavaator ning käsil oli rohelistesse metsamassiividesse uute maanteede kavandamine. Ikka selleks, et saaks juurde arendada.
Täna oleme selgeks teinud, millised meie ühised ressursid on otsakorral, palju meid siia valda elama mahub nii, et meie teedel poleks lootusetuid ummikuid, et meil jaguks põhjavett ja et me oleks võimelised arendama sotsiaalset taristut vastavalt vajadustele, muude arengutega samas rütmis.
On mõeldamatu, et arendaja ostab põllu, mõõdab selle kruntideks ning lahkub vallast kasumiga, elanikud hakkavad aga oma kogutud maksudest muud taristut (teid, trasse, koole ja lasteaedu) järgi aitama.
Arendada ei tohi looduskeskkonna ja meid ümbritseva rohelise arvelt, sest just vii-mane on olnud paljudele määravaks oma elukoha valikul.
Pean oluliseks, et oleme praeguse volikogu koosseisuga leidnud toetust kandipõhisele mõtlemisele - Harku uus arengukava on koostatud just valla kante silmas pidades. Vastavalt siseministeeriumi poolt koostatud sotsiaalse taristu teemaplaneeringule on meie vallas kuus tinglikku kanti. Need kandid on oma olemuselt erinevad ja erinevad on ka seal elavate inimeste ootused - ja nendega tuleb arvestada. Siin on vallale oluliseks partneriks kandipõhised kodanikuliikumised - külakojad ja seltsid, mis koondavad endasse aktiivse paikkondliku mõtlemise. Kohaliku rahva abil koostatud kandi arengukava ja miks mitte ka osaüldplaneering aitavad anda selge sõnumi, millisena kohalikud ise oma elukeskkonda näha tahavad.
Töökohtade loomisel ei pea me igasse kanti oma tehast rajama, vaid hoopis kiire interneti arengule kaasa aitama. See loob aluse kaugtöökohtadele ja kodus töötamisele. Samuti peaks igas kandis olema lasteaed ja väike algkool.
IVE EEVEL
Harku vallavolikogu kantselei juhataja
25. novembri 2010. a. otsusega nr 109 otsustas vallavolikogu alates 1. jaanuarist 2011 moodustada Harku valla ametiasutuse nimega Harku vallavolikogu kantselei ning 30. detsembri määrusega kinnitada ametiasutuse põhimääruse.
Harku vallavolikogu kantselei põhiülesandeks on vallavolikogu asjaajamise ja majandusliku teenindamise korraldamine ning komisjonide ja fraktsioonide töö tagamine.
Lahtiseletatult tähendab see seda, et kantselei korraldab koostöös vallavolikogu esimehega vallavolikogu istungite ja eestseisuse koosolekute ettevalmistamist ja läbiviimist. Sealjuures protokollib volikogu istungeid ja vormistab volikogu õigusaktid, mis avalikustatakse õigusaktide registris. Kantselei valmistab koos komisjonide esimeestega ette komisjonide koosolekuid, protokollib neid ning korraldab protokollide avalikustamise valla veebilehel jne.
Volikogu kantselei nõustab ka volikogu liikmeid, komisjone, vallavolikogu õigusaktide eelnõude esitajaid.
Kantseleid juhib juhataja, kes tagab kantseleile pandud ülesannete täitmise ja esindab kantseleid nende täitmisel.
Olgugi, et kantselei koosseisus on ettenähtud 3 ametikohta, täidab nimetatud ametikohtade ülesandeid tegelikkuses üks ametnik, Harku vallavolikogu kantselei juhataja.
Miks ma vastavale ametikohale kandideerisin? Kandideerima ajendas mind eelkõige asjaolu, et omasin esitatud nõudmistele vastavat kvalifikatsiooni ja töökogemust ning olles ligikaudu neli aastat töötanud naaberomavalitsuses õigusnõunikuna otsisin võimalust oma kogemusi ja teadmisi rakendada siiski koduvallas.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ja oman magistrikraadiga võrdsustatud kraadi õigusteaduses, lisaks õpin TTÜ sotsiaalosakonnas õigusteaduse magistriõppes.
Kui eelnevates vallalehtedes on volikogu liikmed nimetanud, missugust otsust nad oma volikogu liikmeks olemise ajast kõige olulisemaks peavad, siis minu jaoks on eriti oluline teema volikogu õigusaktide kvaliteet ja nende kaalutletus ning põhjendatus.
