Oleks vist töötanud veelgi, aga 2002. aastal oli suur koondamine ja juba järgmisel aastal sai minu töökohaks Harku raamatukogu. Suuresti tänu sellele, et just sai valmis Harku keskus, kuhu peale lasteaia, noortekeskuse ja perearstikeskuse asutati ka raamatukogu.

Peres on meid kolm: Tehnikaülikooli haridusega insenerelektrikust abikaasa, mina ja meie täiskasvanud poeg, kes üsna isa jälgedes käib - lõpetas sama kõrgkooli insenermehhaanikuna.

Valla tegemiste juurde sattusin juba nõukogude ajal - olin siis külanõukogu liige. Nüüdse vallavolikogu liige olen 2002. aastast. Et tahtsin endiselt olla vallale oluliste otsuste juures ja hoida oma küla probleemid ikka tähelepanu all, tuli kandideerimiseks valida erakond, kelle liikmeks astuda. Kõige parem tundus mulle Keskerakonna programm, seda enam, et ma olengi rohkem seotud vene keelt kõnelevate inimestega.

Tundub, et inimesed usaldavad mind ja nii olengi juba kolmandat koosseisu järjest Harku vallavolikogu liige, praegu tegev ka meie sotsiaalkomisjonis.

Ma tunnen, et inimeste usaldus tähendab mulle vastutust ja kohustusi. Muidugi ei ole nii, et tulen ja teen kõike, mida õigeks pean - volikogu otsused on ikkagi seotud kõikvõimalike seaduste ja määrustega ning on kollektiivsed. Siiski on valla üldist arengut puudutavate otsuste kõrval (üldplaneering, arengukava ja tegevuskava selle elluviimiseks, maamaksu kaotamine, jäätmetevedu on korda saanud, võeti vastu selle aasta lisaeelarve jne) palju saanud ära teha ka oma kodukandi inimeste elu-olu parandamiseks.

Harku lasteaed on kaks rühma juurde saanud, ehitati laste mänguväljak, meil on nüüd ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, ilma milleta meie kanti enam edasi arendada poleks saanud. Rajatud on ka kaks kergliiklusteed ja Harku parki spordirada, sõiduteed on ka enam-vähem korras ja enamikus asfalteeritud.

Mis aga kindlasti veel puudu on - meie rahval ei ole bussiühendust valla keskuse ehk Tabasaluga. Kel oma auto, saab otse, kes liigub bussiga, peab esmalt Tallinna Haabersti ringile sõitma ja sealt teise bussiga edasi.

Ka on väga tähtis, et saaksime oma eakate jaoks valda hooldekodu - et praegu mööda teisi valdu laiali vanurid saaksid elada ikka kodukohas või vähemasti selle lähedal.
____________________

TOOMAS VILOSIUS:

Olen Harku valla elanik 2003. aastast. Toona sai mõõt täis Haapsalust Tallinna tööl käimisest ja nüüd saabki jõulude ajal kaheksa aastat Sõrvekülas elatud. Meil on seal pisike kogukond, seitse omavahel väga hästi sobivat peret. Kohalikku külaseltsi meil ametlikult pole - meil on seltsi ilma tegemata kogu aeg olemas!

Kaks last on mul täiskasvanud ja elavad omaette elu - ma ju vana mees juba.

Kui ma 2003. aastal Riigikogust ära tulin, olin kindel, et ma enam kunagi poliitikaga ei tegele. Reformierakonna kohalik rahvas käis aga muudkui peale, et ma võiks ikka siinsesse volikokku kandideerida. Ega mind siin Harku vallas tollal kindlasti keegi ei tundnud, aga näib, et mu eelnenud tegevuse põhjal mõni mind ikka teadis ja nii ma 2005. aasta valimistel volikokku sattusingi.

Ma olen seda meelt, et valla tasemel ei peaks hirmsasti poliitikat tegema - kuigi kahjuks seda tehakse, ja mitte ainult Harkus. Kohaliku võimu tegevus peaks ikka enam olema suunatud kohaliku kogukonna heaolu tagamisele, sealhulgas ka töökohtade loomisele. Nii et vähem poliitikat ja rohkem kaasaaitamist inimeste igapäevaelu paremaks muutmisel!

Harkul on tegelikult seni läinud erakordselt hästi. Eks oma osa ole siin ka asukohal - Tallinna ümber asuvatel valdadel on ju kõigil läinud hästi. Pealinna ümbrusesse on oma kodu rajanud reeglina keskmisest pisut kõrgema sissetulekuga inimesed ja nii laekub valdadele maksudena ka rohkem raha.

Kui räägitakse valla elu olulistest asjadest, nimetatakse enamasti veemajandusprojekte ja kergliiklusteede raja-mist ja muid seda sorti asju. Minu jaoks on aga kõige tähtsam see, et Harku vald suudaks paremini ühendada oma külakogukonnad, kasutada ära seda potentsiaali, mis inimestes on.

Kõige selle toetamine, mis toimetatakse külaseltsides ja muudes kodanikuühendustes - see on minu jaoks vallas küsimus number üks. Kas kergliiklustee tuleb sinna, teise või kolmandasse kohta, kas see saab valmis täna või homme, millal muutub tegelikuks veemajandusprojekt - see polegi nii tähtis.

Valmis saavad need nagunii, selleks on Euroopa rahad, eelarvesse on sellised asjad ka sisse kirjutatud. Aga inimestele suunatud tegevuse jaoks ei ole otsesõnu kusagil eelarvereal raha kirjas. Kuigi just see peaks valla juhtimisel praegu esmatähtis olema!