Harku Vallavolikogu liikmed Deiw Rahumägi ja Martin Talts
Harkuga vallaga on mul suhe juba üle 40 aasta - minu isast sai 1970. aastate alguses Vääna metsavaht, kes elab Vaila külas Põrgupõhja talus. Kooliaastad ja vahepealsed tööaastad olen veetnud Tallinnas, nüüd olen tagasi oma kodukülas, seda aastast 2001. Ehitasin endale ja perele isamaja kõrvale metsa sisse palkmaja ja olen väga rahul, et ei pea Tallinnas närvilist elurütmi järgima.
Elamegi praegu abikaasaga kahekesi, kaks täiskasvanud poega on läinud oma teed. Loodan, et ka nemad jõuavad kunagi siia tagasi.
Olen olnud 17 aastat riigiametnik ja teinud ministeeriumis erinevaid seadusi. Ühel hetkel tekkis aga tunne, et võiks oma kodukohas ka midagi ära teha. Aga kui oled aktiivne, siis seda "karistatakse" ja nii inimesed mind volikogusse valisidki. Olen Harku vallas varem ka abivallavanema kohustusi täitnud.
Valla senistest tegemistest on mulle kõige hingelähedasem, et omavalitsus on alustanud dialoogi kogukonnaga ehk on tekkinud kandipõhine mõttemaailm. Valla suuremad MTÜd on vallajuhtidega istunud ümber laua ja suud on puhtaks räägitud. Kui palju neist otsustest, mis ümarlauas tehakse, jõuab volikogu otsusteni, on raske öelda, aga dialoog on hea märk tulevikuks. Et inimesed saavad otsuste tegemisel kaasa rääkida ja vallavalitsus arvestab kohalike kogukondade soovidega.
Kui tulevikust konkreetsemalt rääkida, siis Vaila küla mure on Jahilossi tee. Kui selle saaks nii korda, kui seda oma osaga on RMK teinud, oleksime päris õnnelikud. Vallas on kõige olulisem, et saaks vastu võetud üldplaneeringu. Paraku see venib ja venib. Aitaks kandipõhine teemaplaneering, et kõik kandid saaksid omale arengukava.
See oleks nagu meekärg: kandipõhistest teemaplaneeringutest oleks võimalik kokku panna üks suur üldplaneering ja peale need kihid, mis on ülekandised ehk valda tervikuna puudutavad. Eks see keeruline ole, sest kandid on väga erinevad ja inimesi elab ühes kohas palju, teisal vähe.
Näiteks meie Vääna kant on hajaasustuse põhimõttel tegutsev kogukond endise Vääna mõisa maadel ja meil on olemas kultuuriline identiteet ja oma arengukava, mida me sooviksime ellu viia. Teisisõnu: pärimus toimib. Hoopis teisiti on aga asjad näiteks elamupiirkondades, kuhu on tuhandete kaupa tulnud uusi inimesi. Nende kaasamine kohalikku ellu on väga pikk protsess, aga just see peaks olema esmatähtis. Et kohalikud inimesed ei käiks linnast töölt kodus ainult magamas, vaid tunneks huvi ka selle vastu, mis kodukandis toimub. Päris kohalikuks saamine võtab aga kindlasti oma kaks põlvkonda aega.
MARTIN TALTS
Sündisin 1972. aastal Tallinnas, Harku vallas elan 1974. aastast. Lõpetasin Tabasalu Keskkooli ja hiljem õppisin õigust. Pea terve täiskasvanuea olen tegutsenud ettevõtjana - üle kümne aasta juhtisin Tabasalus klaasfassaadide tootmisega tegelenud perefirmat, täna tegutsen majatehases, mille kontor on Tabasalus ja tootmine Raplamaal Hageris, lisaks olen seotud kirjastamise ja e-raamatute valdkonnaga. Olen abielus, mul on 9-aastane poeg ja 3-aastane tütar.
Volikokku ajendas mind kandideerima ühest küljest rahulolematus valla senise valitsemisega ja teisalt veendumus, et kohaliku elu korraldamine ei peaks olema (partei) poliitiline. Leian, et volikogu võiks koosneda valla eri piirkondade aktiivsematest elanikest, külaseltside ja teiste kodanikeühenduste liikmeist, kes tegutsevad vaid üldistes huvides valla elukeskkonna parandamise nimel. Tabasalu Looduspargi juhatuse eestvedamisel loodud Harku Liit sobis nende põhimõtete elluviimiseks hästi.
Viimase kahe aasta jooksul on vallas toimunud märgatav nihe parema halduse suunas. Planeerimispõhimõtted on muutunud elanikukesksemaks, enam ei tule juurde kehvalt, koledalt ja tihti vallale kahjulikult planeeritud maju ja asumeid, kus puudub või on poolik tehniline taristu. Tänaseks on vallas ära tehtud suur töö algatatud planeeringute seisu kaardistamisel, mis on aidanud teadvustada, milline on sotsiaalse ja tehnilise taristu olukord tegelikkuses. Olulisim volikogu poolt vastu võetud dokument on valla uus arengukava, mis on hea ja tugev alus edasiste sammude kavandamisel. Samuti on oluline valla (enam mitte väga uus) üldplaneering, mille kehtestamise aeg on suure vaiete mahu tõttu siiski endiselt ebaselge.
Volikogu lähiaja tähtsaimad ülesanded on aidata kaasa haridusvõrgu kiirele väljaarendamisele ja kaasajastamisele.
Minu nägemuses peame lähiaastail ehitama kaks uut põhikooli (Rannamõisa, Muraste) ja ühe lasteaed-põhikooli (Vääna-Jõesuu), lõpetama endise Harkujärve peokeskuse ümberehituse põhikooliks, kapitaalselt remontima Tibutare lasteaia.
Peale valla üldplaneeringu kehtestamist tuleb kaaluda kandipõhiste osaüldplaneeringute koostamist.
Lisaks on veel rida muid suuremaid-väiksemaid teemasid, kus volikogu saaks ja peaks olema eestvedajaks, üks tõsisemaid väljakutseid on gümnaasiumi säilitamine Tabasalus.
Ka on vaja lahendada olukord Klooga maanteel, mis tipptundidel on autodest umbes.
